vaibakuduja Gözeli. Kui too palub, et sepp midagi teeks, siis sepp nõustub. Sepale makstaksegi käte vaibakudujate vahendusel. 132 Mees Komek aga eesrindlik kolhoosnik, kes, on andnud. Oma lastele hariduse. Tahab kibitkast loobuda, et kolida uude majja. Ent tema naise Ogulgereki jaoks on kibitka muutunud sümboliks (ta on seal sündinud, kasvanud, lapsed sünnitanud), mistõttu sellest on raske loobuda. Mees mõjutab suure vaevaga naist uude majja asuma. 133 Muusikandi vend röövitakse khaani sõdurite poolt. Muusikant ei saa enam inimestele mängida. Ta otsustab venna vabastada võites khaani muusikuid. Kui ta kodukülast lahkudes sellele pilgu heidab, tuleb tal pähe võrratu meloodia. Meloodiast rabatud khaan tunnistab muusikandi venna meisterlikkust ja teeb ettepaneku jääda enda õuemuusikandiks. Muusik keeldub. Jutustuse pühjal vändati 1964 film ,,Võistlus". 134 Jahimees ei heitu, kui sõjas hukkub tema lapselaps. Ta arvab ,,Kas sõda on ohvriteta
1965. aastal ilmunud Väike Esteetika Leksikon annab džässi kohta järgmise selgituse: “Džäss (ingl. jazz) – kerge muusika liik, mille aluseks on neegrite rahvamuusika; seda muusikat esitab orkester, mille koosseisu kuuluvad peamiselt puhkpillid, löökpillid ja klaver. Džässi kui muusikaliigi üheks tähtsamaks jooneks on improvisatsioon. /.../ Džässi-improvisatsioonile on omane nn sving, s.o muusikalise fraasi rütmilise struktuuri muutmine, muusikandi entusiasm esituses ning samuti omapärane pinge ja hoogsus, mille loob kogu orkester”. Muusika Sõnastik (Habela 1972: 29) mainib vastava märksõna all: “džäss (ingl. jazz), kaasaegne, improvisat- sioonil põhinev muusikaliik, mis ühendab endas iseloomulikke sünkopeeritud rütmidele tuginevat aafrika (neegri-) rütmikat, euroopa-aafrika meloodikat ja euroopalikku harmooniat. /.../ D. tekkis sajandivahetusel New Orleansis ning arenes peamiselt USA-s”; Võõrsõnade
annaabi.ee 
