Järgnevalt annan täpsema ülevaate mustlaspungi ja mustlasdzässi kohta. Kuna erinevate alaliikide iseloomustamiseks napib materjali, olen lisaks kuulanud tähtsamaid esindajaid, et anda parem ülevaade. Seejuures ei puuduta ma mustlasfolki, kuna see tähendab rahvaste oma muusikat, peamiselt vene, ungari, hispaania ja türgi rahvamuusikat, millest tuli juttu eelnevates peatükkides. 3.1. Mustlaspunk Mustlaspunk sai alguse 1990ndatel, mil muusikamaastikule ilmusid esimesed bändid, kes hakkasid viljelema muusikat, mis oli segu pungist ja mustlasmuusikast. Mustlaspunk sisaldab elemente nii mustlasmuusikast kui ka pungist, seejuures on iseloomulik kasutada pungile iseloomulikku rütmi, samas lisatakse pungile omastele pillidele (kitarr, basskitarr, trummid) mustlasmuusikas levinud pille, nagu näiteks tamburiini, akordionit, viiulit. Levinud on ka trompet ja saksofon. 17
Elas vaid 36-aastaseks nagu Motzartki. Tema looming hoidis veel aastakümneid ülal inglise rahvuslikku uhkust. Barokkmuusika Saksamaal Saksa koolkond kujunes sajandivahetusel Orlandus Lassuse õpilastest. Esimene helilooja, kes suutis siduda Veneetsia koolkonna kontertliku stiiliga saksakeelse moteti ja luteri koraali, oli Michael Praetorius. Ta kirjutas ka ajastu kõige põhjalikuma muusikateoreetilise töö. Saksamaa tõusu muusikamaastikule katkestas kolmekümneaastane sõda, samuti kultuuriline kapseldumine. Saksa barokkmuusika näo kujundasid 17. sajandi esimesel poolel 3 heliloojat-„3 suurt S-i“-Heinrich Schütz, Johann Hermann Schein ja Samuel Scheidt. Johann Hermann Schein Muusikukarjääri tipuks oli kapellmeistri koht Weimaris ja kantoriamet(muusikaõpetaja) Leipzigi Tooma kirikus. Kogumik „Opella nova“-esimesed kammerliku kossseisuga vaimulikud kontserdid. Samuel Scheidt
annaabi.ee 
