Ooperizanri areng - 19. sajandi esimesel poolel oli suur ooper, mille keskuseks oli Pariisi Ooper. - Pariisis tegutses ka teater Koomiline Ooper. - 19. sajandi keskel tuli põhjalike ooperiuuendustega välja 19. sajandi üks märgilisema tähtsusega heliloojaid Richard Wagner Giuseppe Verdi - Ooperikuningaks, kuna ta valitses 19. sajandil sealset muusikamaastikku tervelt viiskümmend aastat. Richard Wagner - Tal on 26 ooperit. Giuseppe Verdi Giuseppe Verdi palad Giuseppe Verdi ,,Traviata''. ,,Sempre libera'' Ooper ,,Nabucco''. Orjade koor ,,Va pensiero'' Ooperi ja opereti erinevused - Oma olemuselt on operett meelelahutus zanr.
1680. aastal Tallinnas. Tallinn tõusis omaaegses Põhja-Euroopa muusikapildis nii tähtsale kohale mitmel põhjusel: arvatavasti oli ideoloogiline surve siin kindlasti väiksem kui protestantlikul Saksamaal, eriti sealsetes ülikoolilinnades. Samas suutis Tallinn ilmselt mõjutada vanade hansasidemete (Hansa Liit - 13. ja 17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit) kaudu tolleaegse Euroopa muusikamaastikku ilmselt hoopis tugevamalt, kui on teada väheste säilinud ajalooliste dokumentide põhjal. Selliste sündmuste puhul on väga suur ka üksikisiku rollil ning u kümme aastat Tallinnas tegutsenud Johann Valentin Meder oli kahtlemata üks väljapaistvamaid muusikuid tolleaegsetes Läänemeremaades. 1.2. Esimesed klassikalised ooperid Esimese klassikalise koomilise ooperi lavastas Giovanni Battista Pergolesi ,,Teenija- käskijanna“ (La serva padrona) 1733. aastal
Talvine teekond Pauletta Talmon 10-2 2015 1 Kontserdisarja „Kammermuusika linnas. Tallinn“ esitlus „Talvine teekond“ toimus 5. veebruaril 2015 kell 17.00 Tallinna Keskraamatukogu saalis. Esinesid Kristjan Mõisnik, kes on bass meeshääl ja Kadri-Ann Sumera, kes saatis meessolisti klaveril. Nii Kristjan Mõisnik, kui ka Kadri-Ann Sumera on saavutanud palju ka väljaspool Eesti muusikamaastikku. Kristjan Mõisnik on lõpetanud Sibeliuse Akadeemia muusikamagistrina. Tähtsamad teosed tema kontserdi- ja oratooriumirepertuaarist on Verdi, Mozarti ja Faure Reekviemid, J. S. Bachi „Johannes-Passion“ ja Beethoveni 9. sümfoonia. Kadri-Ann Sumera on üks Eesti mitmekülgsemaid pianiste, kes on tegev nii solisti, kammermuusiku kui ka lauljate kontsertmeistrina ning kelle repertuaar hõlmab teoseid barokist tänapäevani. Sumera on õppinud Eesti Muusikaakadeemias ning Kölni
annaabi.ee 
