Lapsed jaotatakse tüüpiliste iseärasuste põhjal enamasti kolme suhteliselt ühtlase arenguastmetega rühma: iseseisev, toellauljad ja vähese laulmisvõimega lauljad. Iseseisvad lauljad suudavad püsida kindlas helistikus kakeerukamaid meloodiamudeleid lauldes. Toellauljate hääleulatus on kitsam ja helikõrgussuhete tajumine ebatäpsem, kuid on võimelised õigesti laulma. Vähese laulmisvõimega lapsed on muusikaliselt arengult tagasihoidlikumad. Kui nad kaasata aktiivselt muusikalistesse tegevustesse ja pakkuda jõukohaseid ülesandeid on võimalik toetada kuuldekujulist arengut ning soodustada nii nende laulmisoskuse kui ka üldist muusikalist arengut. Laulmist ja laule õpitakse koos rühmaga kus arvestatakse, et igale rühmale antakse jõukohaseid lõike. Oluline on tähtsustada lapse panust. Laul saab terviklikuks eri rühmade ja iga lapse antavast panusest. Rühmad, kellega tehakse diferentsitud tööd, on muutuvad. Muusikaliste
Kareva värsiridades on järjestikku palju ühe ja sama tähega algavaid sõnu. See vähendab natuke luule jutustavust, kuid suurendab samal ajal selle laulvust, lähendab seda ühtlasi rahvalauludest tuttavale võttestikule. Kareva värsside üheks algallikaks võikski pidada muusikat ja selle rütme. Sõnadesse pandud muusikas on häälikud võrreldavad kindlatel sagedustel kuuldavate helidega - osa värsiridu võiksid vähemalt mõtteliselt olla ülekantavad nootidesse ja teistesse muusikalistesse märkidesse. Häälikuliselt sarnased sõnad moodustavad omavahel mitte ainult sisulist tähendust hoidvaid ja süvendavaid kombinatsioone, vaid ka selgelt muusikalisi kooskõlasid ja harmoonilisena mõjuvaid helilisi astendusi. Muutus muusikalisuse suunas on teisendanud ka Kareva luule üldist struktuuri. Kui enne oli ta pigem napp ja vihjav kui pillav ja sõnaohter, siis nüüd on ta - vahest intensiivsema kõlakogemuse huvides ja suurema veenmisjõu saavutamise nimel
Peategelased pärit Itaalia ooperitest, enamasti antiikmaailmast, kuid mitte kunagi pole Händel neile kindlat portreed püüdnud neile anda. Avab draamas osavalt inimlikke tundeid ja karaktereid. 1733. a. dramma per musica "Orlando" peategelane kastraat Senesino. 1738. a. "Xerxes" Ajalooline. Xerxes oli 5 saj ekr. Pärsia kuningas. Händeli-aegne teatripraktika Tolleaegses Itaalia tõsises ooperis takerdus elav kunstiline väljendus libretode ettekirjutatud muusikalistesse normidesse. Händel aga väljendas dramaatilist tegevust ja suuri tundeid palju jõulisemalt kui itaalased. Händeli ooperi peamine muusikaline vorm oli retsitatiiv ja da-capo aaria ühendus. Händel suutis üksikud numbrid ühtseks tervikuks suurteks dramaatilisteks stseenideks muuta. Praegu tekitab Händeli ooperite ettekandmine probleeme, sest peaosatäitjad olid tavaliselt kastraadid. Opera seria levis 17. saj. algul kogu Euroopas, ainukeseks eandiks Prantsusmaa
annaabi.ee 
