Barokk kasvas välja renessansist, oli rohkem kokkuvõttev kui uunendav ajastu. Renessansiaegne harmoonilisus asendus rahutu liikumise, teatraalsuse, liialdusega kõkides kunstiliikides. Ehitati suurejoonelisi kirikuid ja losse, mis olid kaunistatud ornamentide, reljeefide, kujude ja sammastega. Rajati uhked pargid kunstipäraselt pügatud põõsaste ja lillepeenardest mustridega. Muusikas arenesid erinevad stiilid nii maade kui muusikaliikide kaupa. Heliloojad pidid oskama kirjutada erinevat muusikat (teatri-, kiriku-, kodumuusika jm). Uued jooned muusikas: · Heakõlalise renessanss-muusika asemel eelistati pingelist, kontrastset muusikat · Muusikas kajastati inimlikke tundeid · Tekkisid uued muusikaliigid: ooper, oratoorium, kantaat; hakkas arenema ansambli- ja orkestrimuusika
hinnangu mõju jooksja sammu sagedusele“, on öeldud, et sportlast inspireeriv muusika on sportimisele kõige parema toimega ja seda oluliselt rohkem kui mistahes tantsumuusika, rokkmuusika või lihtsalt vaikus. (Ahmaniemi 2007: 1) Simpsoni ja Karageorghise uurimuses on muusika liigitatud sünkroonsuse alusel kaheks ning kirjeldatakse, kuidas need erinevad liigid sportimisele mõjuvad. Lisaks oli uuringu läbiviimisel kasutatud neutraalset muusikat, et muusikaliikide erinevused selgemini välja joonistuksid. (Simpson ja Karageorghis 2006: 3-7) Alljärgnev kirjeldab antud liigitust lähemalt. 1.1.1 Sünkroonne muusika Sünkroonset muusikat kasutatakse sportlaste seas kõige rohkem, sest selle järgi saab sportlane oma liikumiskiirust muuta ja endale sobivamaks reguleerida. Sünkroonne muusika aitab hoida tempot. Kui sportlane soovib oma sooritust parandada, aitab tihti kiirema tempoga laulu kuulamine – see paneb ka sportlase kiiremini liigutama