teada saada, mis liiki muusikat tänased noored kõige rohkem kuulavad ning mis neid on valikutel mõjutanud. Teema on aktuaalne, kuna mõlema muusikastiili pooldajaid leidub palju ning konflikte esineb tihti vastatikused arveteklaarimised ja teineteise mittemõistmised on igapäevased. Samas on valitud teemat väga vähe uuritud eelkõige pole üritatud selgeks teha, kas, ning missugune vahe kahel kaasaegsel muusikaliigil on ning millest need tulenevad. Eesmärk on saada vastus just sellele, kas muusikastiil määrab mingil moel teiste suhtumist inimesse, teada saada mida tänapäeva kooliõpilased kuulata eelistavad, kust nad kõige rohkem muusikat kuulavad, kui tähtsaks peetakse sealjuures heli kvaliteeti ning kui suur on huvi ise muusikat luua. Samuti on vajalik ära defineerida mis eristab popmuusikat rokkmuusikast, millised on stiilide iseärasused ja ajalugu.
Jalka- neni kirjeldus ja stiili nimigi ütleb – nende kohta kasutati sageli määratlust “eccentric orchestra”. Wikipedia andmeil jõudis skiffle-stiil Euroopasse 1950. aastate algul. Praegugi eksisteerib hulk skiffle-bände, kes plaadistavad ja esinevad pidevalt (vt http://en.wikipedia.org/wiki/ skiffle). 2.2.4. Seosed ja vastuolud süvamuusikaga Nagu lähemal vaatlemisel selgub, on džässil kui ühel muusikaliigil palju ühist euroopalike muusikatraditsioonidega: kasutatakse samu noodinimesid, intervallide ja akordide süsteem koos nimedega on sama, noodikiri on praktiliselt täies ulatuses üle võetud, isegi üks väliselt suurimaid erisusi – tähtmärkide süsteem (mis džässi kaudu ka pop- ja rokkmuusikasse kandus ja nüüd kogu levimuusikas üsnagi ainuvalitseval positsioonil) – on tegelikult Euroopas ammutuntud nummerdatud bassi süsteemi edasiarendus. Miks siis ikkagi on džäss sageli
annaabi.ee 
