Me ei pea olema muusikud, et hinnata neid kauneid helisid, mida keegi on loonud, et meid õnnelikuks teha. Samas võib öelda, et peaaegu iga inimene saab muusika tegemisega hakkama. Selleks ei pruugi meil olla niivõrd kaunist lauluhäält, või muusikainstrumentide kasutamise oskust. Me võime laulda, või mängida mõnda pilli just enda lõbustamiseks. Tähtis on vaid see, mis meie ise sellest arvame, ja kuidas end tunneme. Kuid me saame rääkida ka muusikakunstist, mida tehakse just suuremale kuulajaskonnale, kellest sõltub muusikute tulevik. Kuid samas on loogiliselt võetav, et inimeste muusikamaitse on erinev. Näiteks mina suudaks kuulata kõike, kuid ma ei ole kindel, kas ma tahan seda. Sest siis kaotaks see kõik oma mõtte ja see poleks enam eriline. Sellepärast ongi kujunenud välja erinevad muusikastiilid ja nende kuulajaskonnad. Kuid ei saa väita, et inimeste muusikamaitse ajaga ei muutu
Valmistati hõbedast või pronksist. (Tutanhamoni hauakambri hõbe). Pille kasutati jumalate austamiseks pillid jumalate kultuspillid. Väga kõrge tasemega muusika. · Laskuv pentatoonika, hiljem 7-astmeline helirida, mis oli jaotatud 24ks osaks, kuid kasutati vaid 17. · Aasia muusikast mõjutatud. · Preestrite salateaduseks peeti muusikat. · Hironoomia (Eg muusikakunstist pärit mõiste) meloodiakaare näitamine käega (kasutatakse käezeste). (Kantor kiriku lauluõpetaja). Neid liigutusi kasutatakse ka tänapäeval Eg koptikirikutes. Arvatakse, et sellest arenes polüfoonia (mitmehäälsus). · Muusikat kasutati nii ilmalikus kui ka vaimulikus elus. Palju musitseeriti kodudes (matusetalituste muusika). · Hariduse tase Egiptuses meelitas haritlasi sinna tarkust taga nõudma
annaabi.ee 
