Muusikakasvatuse üheks oluliseks komponendiks on muusikaline mõtlemine, mis ongi muusikaliste tegevuste käivitajaks ja allikaks. Muusikaline mõtlemine seisneb oskuses muusikalist materjali analüüsida, leida erinevusi/sarnasusi ja seda sünteesida. Samuti aitab muusikaline mõtlemine seletada, leida ja avastada, kuidas muusika mõjub emotsionaalsele käitumisele. Inimese muusikaline mõtlemine areneb välis- ja sisetegurite (isiklikud seosed muusikakultuuriga) mõjul. Laste muusikaline mõtlemine kujuneb läbi erinevate muusikaliste tegevuste, mis omakorda näitab jällegi sotsialiseeerumise kui väärtushoiaku seotust. (samas, 2010.) Muusikapädevused väärtuskasvatuse alusena Maia Muldma (samas, 2010) peab oluliseks lapse isiksuse terviklikku arendamist, milleks suurepäraselt sobib muusikaõpetus. Lapsekesksest kasvatusest lähtudes on muusikaliste pädevuste arendamine oluliseks oskuseks lapse väärtuste ja oskuste kujunemisel.
Ent Kreegi suhe loodusega polnud hoopiski ainult müstiline ja ebaratsionaalselt aistinguline. Ta oli õppinud tundma ja eristama sadu taimi lilli, puid ja põõsaid ning jälgis aastaid nende kasvamise ja elu rütmi. 1920. ja 1930. aastaid võib muusikaelulise panuse aspektist pidada Kreegi kõige elavamaks ja viljakamaks perioodiks. Ta töötas Haapsalu koolides muusikaõpetajana, juhatas koore, edendas linna kontserdielu ning sidus end aktiivselt kohalike rannarootslaste muusikakultuuriga. Põhjusi, miks Kreek õpetajana töötas, oli kaks. Esmalt just õpetajatöö andis Kreegile ja ta perele igapäevase leiva, tagas regulaarse ja suhteliselt korraliku sissetuleku.Noores Eesti Vabariigis, kus vajati haritud noori inimesi, avati rohkesti uusi gümnaasiume ja keskkoole, mis kõik otsisid asjatundlikke õpetajaid. Seetõttu püüti õpetajatele riigi poolt kindlustada hea palk ning pakkuda lisaks sotsiaalseid eeliseid ja tagatisi.
1637 Veneetsia, 1. avalik ooperiteater (San Cassiano) Ooperi algses arengus tähtsad tugipunktid Firenze (humanistid, Medici õukonna toetus), Rooma (kus 1600 tekib ka oratoorium ning edaspidi 17. sajandil areneb eeskätt vaimulik ooper), Mantua (tänu hertsog Gonzaga toetusele), Veneetsia. Ooperi tekkimine on näide sellest, kuidas midagi vana elustada püüdes (antud juhul antiiktragöödiat) jõutakse millegi uueni. Ooperi sünd Itaalias oli niisiis seotud sealse tollal kõrge muusikakultuuriga oli ju Itaalia eriti renessansi viimasel sajandil (16.) muusikaarengus juhtiv (madrigal, mitmekoorimuusika, iseseisva instrumentaalmuusika tekkimine) ja antiigivaimustusega. Elustiil ja kunstivaated olid läbi põimunud vanakreeka ja vanarooma filosoofiast, kirjandusest, kunstist, endastmõistetav oli kreeka ja rooma mütoloogia tundmine. ooperi varased määratlused: favola pastorale, favola in musica dramma in musica, dramma per musica
annaabi.ee 
