peamine rajaja; zanrid: missad, motett, hümnid, laulud, vaimlik/ilmalik muusika Johannes Ockeghem(1410-1497) 2. põlvkond; muusika vabas tehnikas, oli ka laulja ja õpetaja; zanrid: missa, reekviem, motett, ilmalik laul Josquin Desprez(1450-1521) 3. põlvkond; ,,muusikute vürst"; selge vorm, isikupärane, emotsionaalne, tähtis on tekst; zanrid: missa, motett, ilmalik laul, (leina)ood Adrian Willart 4. põlvkond; paneb aluse Veneetsia muusikakoolkonnale, pani aluse mitme kooli tehnikale; muusika maneerlik, peen, keeruline(musica reservata); zanrid: motett, madrigal, ricercar(pillidele) Orlando de Lasso/ Orlandus Lassus(1532-1594) 5. põlvkond; üks isikupärasemaid heliloojaid; tema loomingus leidis oma viimase kõrgpunkti Madalmaade vokaalpolüfoonia, suur tähendus saksa muusika edasisele arengule; muusika on jõuline, värvirohke, julge, impulsiivne; zanrid: ilmalik laul, missa, motett, villanella, sansonett Veneetsia koolkond:
umbes 10 missat vabas ehituses III PÕLVKOND laulev meloodia Desprez helide meister 24 häälne kaanon (motett) kõige kuulsam motett Ave Maria IV PÕLVKOND kujuneb mitme koori tehnika afektiõpetus afektiteooria tundeline vastav meeleolu vastav rütm ja meloodiatüüp A. Willaert Veneetsia kirikukapellimeister (ihaldatumaid töökohti positsioon + unikaalsus) pani aluse iseseisvale instrumentaalmuusikale pani aluse Veneetsia muusikakoolkonnale kantor kirikulaulu õpetaja Kiriku erilisus: kaks koori rõdu külgedel + mõlemal rõdul oli orel kõlakombinatsioonid, millest sai alguse akustika heli levimine ruumis erinevad pillikoosseisud peamiselt puhkpillid kooori võis saata ansambel või muus koosseisud ricecar olemuselt polüfooniline paljude teemade lahend fruuga eelkäija canzone polüfooniline heli lõi Merulo fruuga eelkäija
annaabi.ee 
