aga ka L.Tolstoi ja Dostojevski romaanides. Kujutavas kunstis peegeldub ajastu kõige selgemini rühmituse ,,Peredviznikud" töödes. Repini, Surikovi, Kramskoi jt. ajaloolised monumentaalmaalid olustikumaalid ja portreed ( näit. Surikovi ,,Bojarinna Morozova", Repini ,,Kurski kubermangu ristikäik", Polenovi ,,Moskva tagaõu", Repini Mussorgski portree, Perovi Dostojevski portree jne.) Nende aastate üheks iseloomulikuks jooneks muusikas oli võitlus kahe suuna vahel. Need olid nn. uus vene muusikakoolkond, keda rohkem tuntakse ,,Võimsa rühma" nime all ja mõõdukas akadeemilisus, eesotsas Anton Rubinsteiniga. Eesmärk oli sama vene muusikakultuuri edendamine. A.Rubinsteinile ja tema mõttekaaslastele oli oluline tõsta vene muusikute professionaalset taset. Asutati Vene Muusikaühing(1859) ja propageeriti lääne klassikalist muusikat, avati Peterburi (1862) ja Moskva(1866) konservatooriumid, samuti muusikakoolid mitmetes Venemaa linnades. Kahestumine leidis rohket
Viljandi Kultuurikolledzhis saab õppida rahvamuusika erialal. Sealse tugeva rahvapilliõpetuse põhjal on tekkinud erinevaid koosseise ning hakanud välja kujunema pooleldi professionaalne rahvapillimuusika. Viljandis õppinud poisid on pannud aluse ansamblitele "Untsakad" ja "Oort", kelle muusikal on nii rahvamuusika kui levimuusika tunnuseid. Eesti professionaalses muusikas on püütud rahvamuusika kaudu jõuda rahvuslikult omapärase väljendusviisini. Rahvuslik muusikakoolkond püüdis kunstmuusika vahendite abil esile tuua rahvamuusika helikeele omapära. Selle suuna alustajaks võib pidada Mart Saart, jätkasid Peeter Süda, Cyrillus Kreek, hiljem Tuudur Vettik, Riho Päts, Evald Aav, Enn Võrk, Alfred Karindi, Eduard Oja, Eduard Tubin. Tänapäeva heliloojatest on oma rahvaviisitöötluste poolest tuntud Veljo Tormis, Ester Mägi, Anti Marguste.
annaabi.ee 
