Üldlaulupeod toimusid iga viie aasta tagant: 1923., 1928., 1933., ja 1938. a. Viimane, mis oli seostatud Eesti Vabariigi 20. Aastapäeva tähistamisega, kujunes eriti võimsaks: sellel osales 569 koori 17500 esinejaga; kuulajaid oli 150 000. · Tegevust jätkasid tuntuks saanud heliloojad Juhan Aavik, Heino Eller, Artur Kapp, Cyrillus Kreek, Mart Saar, Peeter Süda. · Tallinna ja Tartu kõrgematest muusikakoolidest võrsusid helikunstnikud nagu Evald Aav, Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Verner Nerep, Riho Päts, Enn Võrk. · 1928. a. sai lavaküpseks esimene ooper Evald Aava ,,Vikerlased''. Kuulsust võitsid Artur Kappi oratoorium ,,Hiiob'' ja Cyrillus Kreegi ,,Reekviem''. · 1930. a. levis seoses filmikunsti arenguga kerge ajaviitemuusika. Samast zanrist algas Artur Rinne ja Raimond Valgre muusikaline tegevus.
lõppus Tartu I muusikakool (seni Tartu Kõrgema Muusikakooli juures) ja Tallinna lastemuusikakool *Jaanuar 1945 Pärnu muusikakool · Veebruar 1945 Viljandi muusikakool · Märts 1945 Rakvere muusikakool 50-ndatel aastatel Kohtla-Järvel, Jõhvis, Narvas, Kuressaares, Haapsalus, Põltsamaal, Tapal, Paides · 90-ndatel aastatel tekkis terve rida koole seoses endiste filiaalide iseseisvumisega ja muusikaklasside ümberformeerumisega muusikakoolideks. Suurima osa muusikakoolidest moodustavad omavalitsuste muusikakoolid (hetkel 80), kes töötavad üleriigiliste ühtsete õppekavade alusel ja kelle töö sisu ja maht on seega konkreetselt määratletud. Osades omavalitsustes on muusikakooliga ühendatud kunstikool (19 kooli) ja koolid kannavad nime "kunstide kool" või "muusika-ja kunstikool". Enamasti on pilliõpilaste arv oluliselt suurem kunstiõpilaste arvust. [6] 1997.aastal kinnitas Riigikogu kohaliku omavalitsuse huvialakooli/muusika-ja kunstikoolide
annaabi.ee 
