,, Pastoraal" , prelüüd ja fuuga gm oll . Koorilauludest on säilinud ,,Linakatkuja" , ,, Mure m õtted" . · Muusikaelust Eesti Vabariigis · Tallinna ja Tartu Kõrge ma Muusikakooli rajamine · Eesti Lauljate Liidu asutamine · Tallinna Muusikamuuseu mi avamine · Üldlaulupidude traditsiooni elluvii mine · Teatrietenduste korraldamine, esi m ene rahvuslik ooper, ballett, lai valikkontsertteoseid e esti heliloojatelt · Ligi 20 erinevat ni metust muusikakollektiivide häälekandjad ja laulupidude eriväljaanded · Nooditrükiste väljaand mine Kokkuvõte: Konstantin Türnpu : ,, M eil aiaäärne tänavas" Meeskoor laulab, sünge tundub, sünge m kui tänapäeva versioon. Osad sõnad on ka teistmoodi. Miina Här ma : ,, Tuljak" haah , m e tantsi me rahvatantsu sellejärgi ju. :D Uue ma versiooni järgi. Rütmikas ja tantsimakiskuv muusika. Hoiab hea tuju üleval.
jääda; vt foto 52), Mihkel Kranig (as,v), Evald Talvari (as, cl, v), Oskar Ernesaks (ts), Arnold Plees (tr), Karl Laama (kl), Ernst Puju (b) ja Leo Taube (dr) aga Vanemuise restorani (Ojakäär 2003: 175). Seda hooaega iseloomustab üldse pillimeeste suur liikuvus ühest töökohast teise, ühest orkest- rist teise. Põhjuseks oli ilmselt tõsiasi, et uue korra tingimustes lõpetati paljude professio- naalsete muusikakollektiivide (nt sõjaväeorkestrite) töö. Seoses uute tõekspidamistega lõpe- tati ka enamiku seltside tegevus (Karjahärm, Luts 2005: 38), mille tulemusena lõppes nende 156 Rahvaleht 1940, 2.07. 77 juures tegutsenud orkestrite eksistents – see kõik tekitaski oluliselt suurema pakkumise muusikute tööturul. Esimesel okupatsiooniaastal ei olnud poliitiline surve džässile kui kultuurinähtusele siiski veel kuigi märgatav
annaabi.ee 
