8. Muusikaline põhiharidus nn. lastemuusikakoolide teke: · 1944a. lõppus Tartu I muusikakool (seni Tartu Kõrgema Muusikakooli juures) ja Tallinna lastemuusikakool *Jaanuar 1945 Pärnu muusikakool · Veebruar 1945 Viljandi muusikakool · Märts 1945 Rakvere muusikakool 50-ndatel aastatel Kohtla-Järvel, Jõhvis, Narvas, Kuressaares, Haapsalus, Põltsamaal, Tapal, Paides · 90-ndatel aastatel tekkis terve rida koole seoses endiste filiaalide iseseisvumisega ja muusikaklasside ümberformeerumisega muusikakoolideks. Suurima osa muusikakoolidest moodustavad omavalitsuste muusikakoolid (hetkel 80), kes töötavad üleriigiliste ühtsete õppekavade alusel ja kelle töö sisu ja maht on seega konkreetselt määratletud. Osades omavalitsustes on muusikakooliga ühendatud kunstikool (19 kooli) ja koolid kannavad nime "kunstide kool" või "muusika-ja kunstikool". Enamasti on pilliõpilaste arv oluliselt suurem kunstiõpilaste arvust. [6] 1997
Õpperuumide (konverentsiruumide) helisummutav siseviimistlus peab soodustama kõne arusaadavust. Klassiruumid nägemis- ja kuulmispuuetega lastele peavad olema enam summutatud kui tavalised klassid (järelkõlakestus 0.6 s). Ka lasteaedade päevase viibimise ruumides ei tohiks järelkõlakestus ületada suurust 0.6 s. Oluline on vähendada järelkõlakestust spordirajatistes ja müraallikatega tööruumides. Suuremahuliste spordirajatiste ja tööruumide, muusikaklasside ja saalide siseviimistluse lahendus eeldab akustika eriala spetsialisti osavõttu projekteerimisest. Standardis EVS 842:2003 on nõudeid järelkõlakestusele täiendatud, arvestades praktilisi kogemusi projekteerimises ja ehituses. Karmimad nõuded on esitatud soovituslikena. Tehnoseadmete müra Tehnoseadmete tööst põhjustatud müra normtasemed elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ja nende hoonete välisterritooriumil
annaabi.ee 
