uuemaks rahvalauluks. Vanemate rahvalaulude hulka kuuluvad varased vokaalzanrid ja regilaulud. 18.-19. sajandil kujunesid välja lõppriimilised salmilaulud, mida hakati nimetama uuemateks rahvalauludeks. Vanemate ja uuemate rahvalaulude põhilised erinevused puudutavad teksti vormi, meloodikat, esitlust, otstarvet ja temaatikat. 19. sajandil ja 20. sajandi algul olid mõlemad liigid veel kõrvuti käibel. 1.2. Varased vokaalzanrid rahvalaulu lätted Eesti vanimas muusikakihistuses on nähtusi, mis asuvad ühelt poolt laulu, teiselt poolt kõne, loodushäälte, nutu vm piirimail. Mitmed neist nagu hüüded, loitsud, itkud, ahellaul, mõistatused on teistelgi rahvastel üsna samasugused. Varase vokaalmuusika vorme esitati peamiselt üksi ning lood lõppesid sageli ootamatu silbi või häälitsusega nt hüüe ,,tsärr" pääsukese laulu lõpus. 1.3. Regilaul Regilaul ehk regivärsiline laul on eesti vanemate rahvalaulude keskne liik, mis on
3.2.Uuem rahvalaul on lõppriimiline salmilaul, mis hakkas Eestis levima 18. sajandil eelkõige linnade ümbruses, saavutades keskse koha 19. sajandi lõpuks. Uuema rahvalaulu sisu ja elukäsitlus sobisid muutuva maailmaga, värsiehitus oli kooskõlas kaasaegse keelega, lauluviisid aga uueneva muusikalise maitsega. Ka enamik tänapäeval tekkivatest rahvalauludest kuulub uuemate riimiliste laulude kihistusse. 4. Rahvalaulu lähted varane vokaalmuusikaEesti vanimas muusikakihistuses on nähtusi, mis asuvad ühelt poolt laulu, teiselt poolt kõne, loodushäälte, nutu vm helide piirimail. Paljud neist laululiikidest (hüüded, loitsud, itkud jm) on tuntud eri rahvastel üsna sarnasel kujul. Suurem osa vanemast vokaalmuusikast on olnud otseselt seotud mingi tegevusega ning selle liigitus ja stiilitunnused sõltuvad kasutamise otstarbest. Varast vokaalmuusikat esitati üksi, see oli ühehäälne (v.a mõrsjaitkud)
annaabi.ee 
