(muusikaliste võimete ja välendusvahendite arendamine). Loovtegevus omakorda arendab kujutlusvõimet ja aktiivset mõttetegevust. (samas, 2010.) Lisaks sotsiaalsele aktiivsusele, arendab muusikakasvatus (laulmine, muusika kuulamine, muusikalis - rütmiline liikumine, pillimäng) lapsel ka muusikalis-loomingulisi võimeid, emotsionaalstet arengut ja väärtushoiakuid (Muldma, 2008). Et kõik need lapse arenguks vajalikud väärtused saaksid kujuneda ka läbi muusikakasvatuse, peab õpetaja lasteias looma selleks soodsad tingimused. Muusikaline mõtlemine väärtuskasvatuse kontekstis Muusikakasvatuse üheks oluliseks komponendiks on muusikaline mõtlemine, mis ongi muusikaliste tegevuste käivitajaks ja allikaks. Muusikaline mõtlemine seisneb oskuses muusikalist materjali analüüsida, leida erinevusi/sarnasusi ja seda sünteesida. Samuti aitab muusikaline mõtlemine seletada, leida ja avastada, kuidas muusika mõjub emotsionaalsele käitumisele.
"Laps ja lasteaed" Lasteaiaõpetaja käsiraamat - Raamat koosneb viiest suuremast peatükist. Käsiraamat avab eelkoolipedagoogikas kasutatavaid mõisteid. Järgnevalt kirjeldatakse nii lapse füüsilist, kognitiivset, motoorset, keelelist kui ka sotsiaalset arengut. Peatutakse lapse tundmaõppimise erinevatel meetoditel ning lapse tervisel. Õppe- ja kasvatustegevuse all käsitletakse matemaatika, loodusõpetuse, kunsti- ja muusikakasvatuse ning keele- ja kõneõpetuse küsimusi lasteaias. "Üldoskuste areng koolieelses eas" - Lapse üldoskuste (tunnetus-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused) areng 2-7- eluaastatel, mängu tähtsus lapse arengus, mängu liigid ja mängu juhendamine. "Arendavaid mänge imikutele ja maimikutele" - See raamat õpetab, kuidas erinevate mängude abiga väikelast arendada. Lapsevanem, kes
9. Üritused Üritusi nimetatakse enamasti üldnimeliselt ja kirjutatakse väikese algustähega (v.a neis nimetustes sisalduvad muud nimed). Nt rahvatantsupidu, künnivõistlused, bioloogiaolümpiaad, sümfooniakontsert, XV olümpiamängud, XII üldlaulupidu, IV sisekergejõustiku MM-võistlused, kohalike omavalitsuste nõupäev, Eesti võrkpalli-meistrivõistluste poolfinaalmängud, Eesti Vabariigi 75. aastapäeva pidustused, Soome-Eesti filateelianäitus, rahvusvaheline muusikakasvatuse konverents, rahvusvaheline raamatuaasta, Georg Lurichi mälestusvõistlused, Salme Raunami metallehistööde näitus, ÜRO Peaassamblee XXX istungjärk, Põhjamaade Nõukogu istungjärk, Riigikogu erakorraline istungjärk, Plovdivi rahvusvaheline mess, Tallinna päevad Kotkas, Tartu maraton, Tallinna I rahvusvaheline kunstifestival, Eesti mükoloogide X suvelaager, USA grand prix' võistlused, Sõpruse karika turniir. Üritusenimed kirjutatakse läbiva suurtähega, v
Üritusi nimetatakse enamasti üldnimeliselt ja kirjutatakse väikese algustähega (v.a neis nimetustes sisalduvad muud nimed). Nt rahvatantsupidu, künnivõistlused, bioloogiaolümpiaad, sümfooniakontsert, XV olümpiamängud, XXIV üldlaulupidu, IV sisekergejõustiku MM-võistlused, kohalike omavalitsuste nõupäev, Eesti võrkpalli-meistrivõistluste poolfinaalmängud, Eesti Vabariigi 90. aastapäeva pidustused, Soome-Eesti filateelianäitus, rahvusvaheline muusikakasvatuse konverents, rahvusvaheline raamatuaasta, Georg Lurichi mälestusvõistlused, Salme Raunami metallehistööde näitus, ÜRO Peaassamblee XXX istungjärk, Põhjamaade Nõukogu istungjärk, Avinurme pütilaat, Tallinna päevad Kotkas, Tartu maraton, Tallinna I rahvusvaheline kunstifestival, Eesti mükoloogide X suvelaager, USA grand prix' võistlused, Sõpruse karika turniir. Üritusenimed kirjutatakse läbiva suurtähega, v.a liigisõna (festival, turniir, võistlus,
annaabi.ee 
