muutunud Saksa ordu Preisimaa harust kujunes Preisimaa hertsogiriik- esimene protestantlik riik kogu euroopas. Brandenburgi nimekaim valitseja oli Friedrich Wilhem ehk Friedrich 1. Preisimaa kuningas Friedrich 1 (valitses 1713-1740) oli kokkuhoiu ja kitsikuse sümbol, ajalukku on ta läinud äärmusliku merkantilismi esindajana. Kord oli väga range: peod olid keelatud, naised ei võinud kanda import riideid, lauahõbe sulatati ümber, muusikakapellist jäeti palgale vaid trompetist. Enamus raha kulutas ta sõjaväele. Tema ajal olid ka levinud piinamised ja surmanuhtlus. Ülejäänud monarhide reformid: Friedrich II: Keelustati piinamine ja surmanuhtlus Deklaseeriti usuvabadus Suurendati õiguskorda- juristidelt nõuti õigusharidust Jätkas Preisimaa armee suurendamsit Mercantilism Kaotas pärisorjuse Parandas talupoegade olukorda- piiras teoorjust
Kuigi riigi tuumikalaks oli edasi Brandenburg, jäi riigi nimeks Preisimaa. Friedrich I poeg Friedrich Wilhelm I [171340] oli kokkuhoiu ja kitsikuse sümbol, kes on ajalukku läinud äärmusliku merkantilismi esindajana. Berliini tänavatel võidi naistel rõivaid katki rebida, kui need olid valmistatud importriidest. Erinevalt luksust armastanud isast kahandas Friedrich Wilhelm õukonna kulutusi senisest viiendikuni: kammerhärrad vallandati, muusikakapellist jäeti palgale vaid trompetist, lauahõbe saadeti ümbersulatamisele. Õukonda asendas kuninga lähikondlastest tubakakolleegium (Tabakskollegium), mis istus koos õllekruusi ümber. Põhiosa riigi sissetulekutest kulutas Friedrich Wilhelm I sõjaväe palkamisele. Kokkuhoiu eesmärgil asendati palgasõjavägi nekrutiväega, kes õppustest vabal ajal hankis elatist põllutöödega. Aadlikud suunati ohvitseridena sundteenistusse. Kuningas ise riietus mundrisse ja kontrollis alatasa sõdurite
annaabi.ee 
