Ühte oma tähtsamat ülesannet nägi ta kooride varustamises noodiliteratuuriga. Ta hakkas välja andma "Eesti Postimehe Muusika-Lisalehte", milles 1882-1884. a. avaldas arvukalt sega- ja meeskoorilaule, põhiliselt saksa heliloojate loomingust. 1885. a. asus ta toimetama esimest eesti muusikaalast ajakirja "Laulu ja mängu leht". "Laulu ja mängu leht" muutus koguni entsüklopeediliseks käsiraamatuks, kust võis leida vastust nii muusikaajaloo kui ka -teooria küsimustele. K. A. Hermanni muusikaharidusliku tegevuse hinnatavamaid külgi on eesti rahvalaulu propageerimine ning levitamine. 1888. a. avaldas ta üleskutse "Tähtjas soov ja palve", milles õhutas kooliõpetajaid rahvaviise koguma ja talletama. Veel hilises eas pidas K. A. Hermann paljudes Eesti linnades ettekandeid rahvamuusika arengust ja tähtsusest. Keelemehena pani K. A. Hermann rõhku muusikaterminitele eestikeelsete vastete leidmisele. Karl August Hermann suri 11. jaanuaril 1909. aastal. KARL AUGUST HERMANNI HELILOOMING
puudub võimalus veenduda Ambeli hinnangu objektiivsuses. 5.1. DŽÄSSMUUSIKUTE HARIDUSEST Hinnangu andmisel meie džässmuusikute oletatavale mängutasemele ei saa kuidagi mööda vaadata nende hariduse ja harituse küsimusest, mis on loomuliku andekuse kõrval tähtsaim mängutaset mõjutav tegur. Antud juhul peame kahjuks leppima olukorraga, et antav hinnang ei pruugi kujuneda päris objektiivseks, kuna andmed meie tolleaegsete džässmuusikute muusikaharidusliku taseme kohta on üsnagi lünklikud, baseerudes paljudel juhtudel vaid kaaslaste mälestustel, ning hariduse omandamise moodusedki mitmesugused. Peale konservatooriumis või muusikakoolis õppimise said paljud muusikud tol ajal arves- tatava tasemega muusikahariduse eraõpetajate juures tunde võttes, päris mitmed (nt A. Regi, H. Asper) sõjaväeorkestrite kasvandikena, paljude heatasemelise muusikalise alghariduse eest
annaabi.ee 
