Tihti saab seostada muusikamaitset inimeste elustiiliga. Kui vastu tuleb noormees, kes on riietatud üleni musta, needistatud, pealael juuksed püsti, käib pubides õlut joomas, siis arvame ta olevat pahade elukommetega ning tihtipeale keelavad vanemad lastel taoliste inimestega suhtlemise. Kui aga kohtame tüdrukut kõrgetel kontsadel, blondeeritud juuste ja lühikese roosa seelikuga ning ta käib klubis tantsimas, ei ole raske aimata, millised on tema muusikaeelistused. Mõlemad on eeskuju võtnud oma iidolitest ja nende muusikast, sageli puudub aga neil tolerantsus üksteise suhtes. Nii võib muusika mõjutada väga inimese elustiili. Kunst on paljudele ka sissetulekuallikaks. Päevast päeva kuuleme andekatest inimestes, kes nõuavad konserdi või muu esinemise eest miljoneid. Paljudele on nad iidoliteks ja neid kas vihatakse või armastatakse. Kui see sama maailmakuulus inimene jääb purjus peaga autoroolis vahele või on jätnud oma
siis võib see samuti neid omavahel lähedasemaks muuta. Kui aga muusikastiilid ei klapi üldse ning toimub pidev üksteise kritiseerimine või mahakriipsutamine, kaugenevad lähedased inimesed üksteisest. Noorte seas kujunevad lemmikartistid peamiselt ühiskonna mõjutuste ja sõprade mõjutuste tulemusel. Tahetakse ühiseid jututeemasid või lihtsalt sõpradega samastuda, seega hakatakse huvi tundma nende lemmikartistide kohta vmt. Vähe on selliseid noori, kes suudavad ise oma muusikaeelistused välja kujundada ilma ühiskonna või kaaslaste mõjutusteta. 1.7 Muusika kui õppeaine Muusika kui õppeaine vajalikkusesse suhtuvad õpilased järgmiselt: Saab õppida muusikaajalugu (teada kuulsamaid heliloojaid ja nende teoseid; teada erinevaid muusikastiile, zanre, instrumente jne); Tekitab huvi professionaalse muusika vastu ja soovi ennast selles valdkonnas täiendada.; Õpetab elama koos muusikaga, rikastab elu erinevate muusikaliste tegevustega (nt laulmine)
Kui aga muusikastiilid ei klapi üldse ning toimub pidev üksteise kritiseerimine või mahakriipsutamine, kaugenevad lähedased inimesed üksteisest. 5 Noorte seas kujunevad lemmikartistid peamiselt ühiskonna mõjutuste ja sõprade mõjutuste tulemusel. Tahetakse ühiseid jututeemasid või lihtsalt sõpradega samastuda, seega hakatakse huvi tundma nende lemmikartistide kohta vmt. Vähe on selliseid noori, kes suudavad ise oma muusikaeelistused välja kujundada ilma ühiskonna või kaaslaste mõjutusteta. 1.7 Muusika kui õppeaine Muusika kui õppeaine vajalikkusesse suhtuvad õpilased järgmiselt: ● Saab õppida muusikaajalugu (teada kuulsamaid heliloojaid ja nende teoseid; teada erinevaid muusikastiile, žanre, instrumente jne); ● Tekitab huvi professionaalse muusika vastu ja soovi ennast selles valdkonnas täiendada.; ● Õpetab elama koos muusikaga, rikastab elu erinevate muusikaliste tegevustega (nt laulmine)
Kogutud andmete põhjal saab välja tuua fakti järgmised faktid (joonis 5): · Kõige tavalisem vanus muusikaliste eelistuse tekkimiseks on 11. 13. eluaastani · Muusikamaitse kujuneb välja juba väga varases nooruses vanuses 8 13 aastat kujunes välja ligikaudu 70% vastanute maitse Joonis 5. Muusikamaitse väljakujunemine vanuseliselt Hiljem maitse enam suure tõenäosusega ei muutu Ainult 9% vastanutest ütles, et nende muusikaeelistused muutuvad pidevalt või on lähiajal muutunud. Võib veel välja tuua, et üle pooltel poistest (60% osalnutest) kujunes muusikamaitse välja hiljem kui tüdrukutel. 20 3.3.1 Muusikamaitse tekkimise mõjutajad Küsitluses antud vastuste analüüsimisel selgus, et peamised mõjutad eelistuse tekkimisel on sõbrad, mitmesugused tele- ja raadioprogrammid (MTV, Sky plus jt) ja Internet erinevad portaalid (Youtube, Myspace) (joonis 6).
annaabi.ee 
