olukord endast kujutab. Et raamatu lugemisest midagi saada ei pea alati lugema Anton Hansen Tammsaare teoseid või mõne muu klassiku raamatuid. Tähtis on raamat, mitte kirjanik. Ka mõne vähetuntud autori teos võib olla samaväärne klassiku teosega. Nii nagu tuntud kirjanikega, ei pea ka muusikas teadma peast Ludwig van Beethoveni või Johann Sebastian Bachi teoseid. Igasuguse muusika kuulamine harib muusikaalaselt, aga hea helilooja peab tundma nii klassikuid kui ka hetke populaarsemaid lauljaid. Sama on ka kirjanikega. Kas kunst võib ravida? Sellele küsimusele on nii poolt- kui ka vastuväiteid, kuid ikkagi kasutatakse muusikat inimeste ravimisel. Muusikazanre on palju, seega mõjub ka mitmete täiesti erinevate heliteoste kuulamine inimestele erimoodi. Muusika mõjutab inimeste meeleolu, aitab keskenduda, tekitab paremat enesetunnet
Rahvuskultuuri arengut toetas koolikorraldus ning emakeelne kõrgharidus ja teadus. 1932–37 ilmus "Eesti Entsüklopeedia", 1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia. Kunst muutus profesionaalseks. 1922 asutati Kirjanike Liit, 1923 alustas ilmumist ajakiri "Looming". Tegutsesid kirjanduslikud rühmitused "Siuru" (PILDIL), "Tarapita" ja "Arbujad". Kõrge kunstiväärtusega proosateoseid lõid August Gailit, Friedebert Tuglas, A. H. Tammsaare. Tartus tegutses Kõrgem Kunstikool Pallas. Muusikaalaselt olid tähtsamateks näiteks Heino Eller ja Artur Kapp. Algatati kodukaunistamise aktsioon. (Nõukogude periood) 1940. aasta Nõukogude anneksioon katkestas Eesti kultuurilise arengu ning allutas kultuuri ja hariduse ideoloogilisele kontrollile - nõuti sotsialistlikku realismi. Samal ajal arenes märkimisväärne eesti kultuuri haru eksiilis – Rootsis, Kanadas jm andsid eesti kirjastused välja pagulaskirjanike teoseid, levis eesti seltsielu. Ka