Ta on sündinud 31.juulil 1950 aastal Tallinnas. 1969 aastal lõpetas ta muusikateooria ala Tallinna Muusikakoolis. 1974 aastal kompositsiooni eriala Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Ta on mänginud ansamblis ,,Kristallid" ja samuti kirjutas ta bändile mõned lood. Aastatel 1970-1973 oli Ehala ENSV Riikliku Filharmoonia estraadiansambli juht. Oli aastatel 1970-1991 Noorsooteatris muusik ja hiljem muusikaala juhataja. Alates 1991 aastast töötab Olav Ehala Eesti Muusikaakateemia õppejõuna(1998 dotsent, 2004 professor). Ta on esinenud paljudes riikides ja saanud mitmeid rahvusvahelisi auhindu joonis- ja nukufilmide muusika eest. Aastal 2006 valiti ta Eesti Heloloojate Liidu esimeheks. Olav Ehala on tuntud eelkõige laululoojana ning filmi- ja teatrimuusika kirjutajana. Tema laulud (suures osas filmidest, muusikalidest ja teatrilavastustest) on saanud ülimenukateks, need on tuntud
komponeerimisega. (Esimene kompositsioon ,,Variations on a German melody") 1958. aastal astus ta Leipzigi konservatoormuisse, mille lõpetas 1862. õpinguid järkas Taanis. 1863. aastal läks Grieg Taani, kus viisistas Hans Christian Anderseni luuletusi. Taanis kohtus ta Rikard Nordraakiga, tänu kellele hakkas Edward rahvusliku muusikaga tegelema. 1867 abiellus Grieg oma nõbu Ninaga, kes oli tuntud laulja, nende abielu oli pikk ja õnnelik. 1867 osaleks ta Norra muusikaakateemia asutamisel. 1880 kohtus Lisztiga Roomas. 1880 1882 oli ta Bergeni Filharmoonia Orkestri muusika juht. 1883 jättis Edvard naise, sest 1869 suri nende tütar Alexandra meningiiti ja tema vanemad suri 1875. Lisaks sellele tundi Grieg, et ta on kunstiliselt seiskunud. Gierg on valitud Oxfordi ja Cambridge ülikooli audoktoriks. Üleskirjutamiseks Sündis 1843 ja suri 1907 Tuntud norra helilooja ja piantist Norra rahvusliku muusika rajaja
1921 aastal võttis aktiivselt osa lauljate liidu loomisest. Aleksander Läte (1860-1948) tema teeneks on eesti esimese sümfoonia orkestri asutamine. Rudolf Tobias (1873-1918)oli silmapaistva sümfoonia talendiga helilooja(oratoorium ,,Joonase lähetamine) Artur Kapp (1878-1952) kirjutas sümfoonilist muusikat ja kirjutas ka laule. Mihkel Lüdig (1880-1958) Oli muusika kõrgema muusika kooli üks rajajaid, nimetati 1923.a. ringi Tallinna Konservatoorium 1993.a. Eesti muusikaakateemia (E M A) Rahvusliku koorimuusika rajajad 30.05.07 Mart Saar (1882-1963) Cyrillus Kreek (1889-1963) Kasutasid oma laulude loomisel rahva viise Rahvusliku ooperi looja on Evald Aav (1900-1939) I eesti ooper on ,,Vikerlased" Selle ooperi tuumaks on ajalooline sündmus 12 sajandist, see räägib muistsete eestlaste röövretkest Rootsi ning sealse kaubalinna Sigtuna hävitamisest ja selle taustal areneb
annaabi.ee 
