aastal abiellus Harriet Smithsoniga. Naine jäi haigeks ning suri 1854. aastal. Peale seda abiellus taas, kuid naine suri. Tema ainus poeg hukkus merel. 1830. aastal valmis esimene suurteos ,,Fantastiline sümfoonia". 27aastaselt anti talle noorte heliloojate ihaldatuim preemia (Rooma preemia). Preemia võimaldas kolmeaastast enesetäiendamist Roomas. 1832. aastal naases Pariisi. Raha teenis raamatukoguhoidjana ja muusikaajakirjanikuna. Konsertreisid Saksamaal, Venemaal ja Austrias. Elu viimane aastakümme möödus sügavas masenduses. Tema tervis oli väga halb. Berlioz suri 1869. aastal haigusesse. Looming Berliozi looming oli läbinisti programmiline. Teose läbivale ideele, mille aluseks oli kas kirjandusteos, helilooja oma elu või tema fantastilised nägemused, oli allutatud nii muusika stiil, orkestratsioon kui ka vorm.
kuid tagajärjetult. Nende elamuste tulemuseks ongi kirjutatud "Fantastiline sümfoonia". Pärast kuut aastat olles rahulikus abielus, hakkasid Joonis 2. Harriet Smithson ilmnema lahkhelid, naise haigus, halvatus ja naise surm 1854.aastal. Peale suurt traagikat leidis Berlioz uudse helikeele, mille tõttu ei olnud ta oma kodumaal eriti hinnatud helilooja ega ka pedagoog. Raha teenis ta raamatukoguhoidja ametiga, lisaraha aga muusikaajakirjanikuna. Mingi aja oma elust veetis ta Roomas, tutvudes seal Felix Mendelssohni ja Mihhail Glinka'ga. Teda köitsid matkad Abruzzi mägedesse, kus sõbrunes mägilastega, tutvus nende elu ja kommetega. 1834.aastal valmis aga mägilastega kohtumiste muljete ja Byron'i kirjandusteoste lugemise põhjal sümfoonia ,,Harold Itaalias". Teos on autobiograafiline nagu ka ,,Fantastiline sümfoonia". Kangelaseks on kaasaja rahulolematu kunstnik, kes otsib tröösti metsikust loodusest
ka sünni maad. O ma õpilaste mällu jäi ta nooruslikult rõõ msatujulisena, kel jagus k õigi jaoks lahkust, julgust, julgustust ja vajadusel ka lohutust. Ta heldis pisarateni ilusat laulu kuulates, korrates tihti ,, Ärge te kunagi laulu unustage! Jääge talle alati truuks!" Miina Här ma osales ka veel seltside asutamisel, juhtimises ja töös, kontsertide ja laulupidude korraldamises ning töö muusikaajakirjanikuna teenis üht märki edendada muusikaharidust ja kultuuri. Heliloojana paistis Miina Här ma sil ma e eskätt rahvaviiside töötlustega. Ligi 200 te ma loodud koorilaulu hulgas on laule nii nais, m e e s, kui se gakoorile. Lisaks kirjutas ta veel soololaule. Tunnustusena aktiivse tegevuse e e st valiti helilooja 1939. aastal Tartu ülikooli audoktoriks ja Tallinna konservatooriu mi auprofessoriks.
Organiseeritus tõi Miina Härma nimele kuulsust ka välismaal, kuid ta ei unustanud ka sünnimaad. Oma õpilaste mällu jäi ta nooruslikult rõõmsatujulisena, kel jagus kõigi jaoks lahkust, julgust, julgustust ja vajadusel ka lohutust. Ta heldis pisarateni ilusat laulu kuulates, korrates tihti ,,Ärge te kunagi laulu unustage! Jääge talle alati truuks!" Miina Härma osales ka veel seltside asutamisel, juhtimises ja töös, kontsertide ja laulupidude korraldamises ning töö muusikaajakirjanikuna teenis üht märki- edendada muusikaharidust ja kultuuri. Heliloojana paistis Miina Härma silma eeskätt rahvaviiside töötlustega. Ligi 200 tema loodud koorilaulu hulgas on laule nii nais-, mees-, kui segakoorile. Lisaks kirjutas ta veel soololaule. Tunnustusena aktiivse tegevuse eest valiti helilooja 1939. aastal Tartu ülikooli audoktoriks ja Tallinna konservatooriumi auprofessoriks. Nüüdseks on Tartus ka Miina Härma nimeline Gümnaasium. Laulud jagunevad: 1
annaabi.ee 
