Väike faun Lene Mayer-Skumanz Keity Härm Tegelased Väike faun heasüdamlik marmorkuju Carina sõbralik tüdruk, kes armastab väga taimi ja loodust Antonella õel ja teisi halvustav tüdruk Carina vanaema armastav ja veidi väsinud vanaproua Valerio Pizzi vana muuseumivalvur Claudio Bottone muuseumivalvur Carina Carina on ennastotsiv umbes keheteistkümneaastane tütarlaps. Koolis, eesotsas Antonellaga, narritakse teda mõnikord ning sellepärast ei meeldi talle seal käia. Pigem veedab ta oma päevad katuseterrassil taimede seltsis. Ta armastab väga taimi ja üldse loodust ning hoolitseb oma taimede eest. Ta on väga abivalmis ja hooliv. Ta elab koos ema, isa ja vanaemaga, kes kõik armastavad ja hoolitsevad tema eest. Kokkuvõte
alguses eriti oluline, et liigutused, liikumine ja rütm oleksid õpetaja või lapse poolt pakutavaga täpselt üheaegsed. Liigne juhtimine rütmitajule võib nõrga rütmitundega lapse hoopis n. ö. lukku panna. Nii individuaalne, kui ka ühine rütm ja liikumine kujunevad ja arenevad aste astmelt, lihtsamalt keerulisemale. Muuseum (liikumismäng) Rühm jagatakse pooleks. Pooled lapsed on muuseumikülastajad, teised muueumi eksponaadid skulptuurid. Õpetaja on mängujuht muuseumivalvur. Skulptuurid valivad endale muuseumis koha ja võtavad sisse meelepärase poosi. On päev. Muuseumivalvur avab uksed ja kutsub külastajad saali. Külastajad liiguvad kujude vahel ja imetlevad neid. Jõuab kätte õhtu. Muuseumivalvur helistab kellukest külalistel on aeg lahkuda, sest uksed suletakse. Saabub öö. Oh imet! Nüüd ärkavad muuseumiskulptuurid ellu ja hakkavad ringi liikuma kõndima, hüplema, tantsima. Selleks mängib õpetaja erineva