Ekspositsioon (näitus), millega puutub kokku iga muuseumikülastaja, mis on sündinud hea teadusliku töö tulemusena oleks aluseks heale haridustööle. Siit järeldub et muuseum on haridusasutus hea hariduse andmise asutus. See on meie arvates selle teenindusviisi antud näite puhul üks parimatest omadustest. Virtuaalne näituste süsteem (VNS) on erinevate organisatsioonide ja ettevõtete (EV Kultuurimisteeriumi, MindBridge OÜ ja Ennistuskoda KANUTi) koostöös valminud lahendus muuseumitele. VNS pakub muuseumitele turvalist ja lihtsasti hallatavat keskkonda, kus on võimalus piiramatult esitada nii muuseumi kogusid, kollektsioone kui loomulikult ka näituseid, andes samas muuseumikülastajale uue juurdepääsuvõimaluse muuseumite pildi- ja helimaterjalile. See on (veebi) lahendus esitlemaks sisu, mis on juba kuskil olemas(nt. exceli/SQL-i), mida importides (millised väljad täpsemalt, otsustab iga muuseum iseseisvalt) saab luua virtuaalnäituse.
Suur hulk stiilseid kõrvalhooneid ja kaunis park koos rajatistega pärinevad enamikus 19. sajandist. Peahoone esist suurt väljakut ääristavad kaaristuga ait ja tall-tõllakuur, sissesõidutee ääres asuvad kaks graniidist obeliski. Eemal paiknevad stiilsed valitsejamaja, sepikoda jt hooneid. Peahoone taguses mitme tiigiga pargis asub hulk pargipaviljone. Kaugemal läheb mõisapark üle looduslikuks metsapargiks. Mõis on 1970-80tel aastatel kompleksselt restaureeritud ning kuulub Virumaa Muuseumitele. Ajaloolise mööbliga sisustatud peahoone on avatud muuseumina. Peahoonet saab samuti reserveerida pidulikeks üritusteks. Mõisa aidas on avatud vanasõidukite püsinäitus - Eesti vanatehnika Muuseumi väljapanek -, kus on näha huvitavaid sõidukeid jalgratastest autodeni. Mõisa historitsistlik viinavabrik on rekonstrueeritud hotelliks. Palmsest 6 kilomeetrit läänes Ilumäel paikneb Palmse mõisnike von Pahlenite ehitatud kabel, mis toimib Kadrina abikirikuna
Museoloogia mõiste tuli kasutusele 150 aastat hiljem, ajakiri ,,Zeitschrift Museologi und Antiquuietenkunde". Friedrich W..... · Metamuseoloogia museoloogia kui teadusharu aluste uurimine, uurib museoloogia uurimisala, eesmärke ja meettodeid; allikatesks filosoofia, psühholoogia, sotsioloogia · Ajalooline museoloogia- millal midagi oli, kuidas oli, miks oli; allikateks museaalid · Teoreetiline museoloogia-eelduste loomine kõikidele muuseumitele sarnaste praktiliste toimingute teostamiseks; valikuteooria, süstematiseerimis- ja säilitamisteooria, museaalse kommunikatsiooni teooria, muuseumi organistasioon · Praktiline museoloogia-kuidas teha igapäevast tööd muuseumites Objekt -> musaliseerimine -> museaal Museaalidega on tihedalt seotud mõisted AEG ja VÄÄRTUS. Pärandikatse institutsioonid: · Arhiivid dokumendid, fotod · Raamatukogud raamatud, käsikirjad, food
Suur hulk stiilseid kõrvalhooneid ja kaunis park koos rajatistega pärinevad enamikus 19. sajandist. Peahoone esist suurt väljakut ääristavad kaaristuga ait ja tall-tõllakuur, sissesõidutee ääres asuvad kaks graniidist obeliski. Eemal paiknevad stiilsed valitsejamaja, sepikoda jt hooneid. Peahoone taguses mitme tiigiga pargis asub hulk pargipaviljone. Kaugemal läheb mõisapark üle looduslikuks metsapargiks. Mõis on 1970-80tel aastatel kompleksselt restaureeritud ning kuulub Virumaa Muuseumitele. Ajaloolise mööbliga sisustatud peahoone on avatud muuseumina. Peahoonet saab samuti reserveerida pidulikeks üritusteks. Mõisa aidas on avatud vanasõidukite püsinäitus - Eesti vanatehnika Muuseumi väljapanek -, kus on näha huvitavaid sõidukeid jalgratastest autodeni. Mõisa historitsistlik viinavabrik on rekonstrueeritud hotelliks. Palmsest 6 kilomeetrit läänes Ilumäel paikneb Palmse mõisnike von Pahlenite ehitatud kabel, mis toimib Kadrina abikirikuna
kogunenud, et t�ita oma kohust valitseva v�imu ees, olles sunnitud andma �ra v�hima, mis neil on. Teos oli tolles ajas julgelt �hiskonnakriitiline. K�esolev maal kuulus mitu sajandit Veil-Picardi perekonnale ning h�mmastab vaatajat oma suurep�rase seisukorraga. Selle perekonna liige Arthur-Georges Veil-Picard (1854 � 1944), kes oli suur vanade meistrite joonistuste ja maalide austaja, annetas oma elu jooksul arvukalt teoseid mitmetele Prantsuse muuseumitele ja kollektsioonidele. ******* Esimesena mainis seda autorinime �1518. aasta meister� Madalmaade kunstiekspert M. J. Friedl�nder, inspireerituna kuup�evast, mis oli graveeritud neitsi Maarja elust jutustavale puitnikerdustega altarimaalile Marienkirches L�beckis. Selle nime alla on aegade jooksul r�hmitatud palju t�id, kuigi on selgunud, et antud m��ratlust ei saa k�sitleda �heainsa meistrina. See h�lmab tervet kunstnike gruppi, mis oli tegev Antwerpenis 16
annaabi.ee 
