ehitada eraldi hoone, mis teeb temast esimese inimese, kes lasi ehitada esimese päris muuseumi. Hollandlane Samuel von Quiccheberg avaldas 1565 esimese käsiraamatu, mis õpetas, kuidas esemeid eksponeerida, säilitada ning eraldas erinevad kunstikogud. Esimesteks, kes hakkasid säilitama oma aja olevikust esemeid, olid rootslased. Rootsi kuningas Gustav II Adolfist on säilinud näiteks tema kantud riidekomplekte. Eesti muuseumikogude kujunemine Tõneäoliselt esimesed muuseumid 18. sajandil tekkinud Peeter I muuseum Tallinnas ja Narvas, kuid need ei olnud tänapäevases mõistes muuseumid, vaid pigem nagu majamuuseumid. Narvas olnud muuseum hävis II Maailmasõjas. Muuseumi näide seeläbi, et mingisugune keskkond hoiti alles, mingit kollektsiooni seal ei olnud. 1802. aastal rajas apteeker Johann Burchart Tallinnas eramuuseumi Mon Faible (nimetatud ka antikvariaatide ja rariteetide kabinetiks). Ta hakkas kogume
Kultuuriministeeriumi poolt algatatud MUISi kasutuselevõtuga muuseumis kaob järk-järgult vajadus kartoteegikaartide ja kappide järele. Meetme realiseerimisel toimub lihtne ja kättesaadav digitaalsesse keskkonda talletatud kultuuripärandiga tutvumine Eestis kui välismaal. Meede: Museaalide sihiteadlik kogumis- ja hoiustamistegevus Toimub järjepidev töö Eesti arstkonda ja meditsiiniajalugu puudutavate materjalide kogumiseks nii annetustena kui ostudena. Muuseumikogude kasutamise võimaldamine uurijatele nende uurimistöös. Kogutud materjalide eksponeerimine muuseumis ja deponeerimine teistele asutustele. Uuendusena on kavas kogumisvõistluste korraldamine. Fondiruumide paigutamine esimesel korrusel paiknevatesse ruumidesse. Samuti uute metallist rullikriiulite muretsemine museaalide nõuetekohaseks hoiustamiseks. Läbiviidavate inventuuride tulemusel selgub museaalide seisukord. Muuseumi kogumiskava koostamine.
Kultuuriministeeriumi poolt algatatud MUISi kasutuselevõtuga muuseumis kaob järk-järgult vajadus kartoteegikaartide ja kappide järele. Meetme realiseerimisel toimub lihtne ja kättesaadav digitaalsesse keskkonda talletatud kultuuripärandiga tutvumine Eestis kui välismaal. Meede: Museaalide sihiteadlik kogumis- ja hoiustamistegevus Toimub järjepidev töö Eesti arstkonda ja meditsiiniajalugu puudutavate materjalide kogumiseks nii annetustena kui ostudena. Muuseumikogude kasutamise võimaldamine uurijatele nende uurimistöös. Kogutud materjalide eksponeerimine muuseumis ja deponeerimine teistele asutustele. Uuendusena on kavas kogumisvõistluste korraldamine. Fondiruumide paigutamine esimesel korrusel paiknevatesse ruumidesse. Samuti uute metallist rullikriiulite muretsemine museaalide Eesti Meremuuseum nõuetekohaseks hoiustamiseks. Läbiviidavate inventuuride tulemusel selgub museaalide seisukord. Muuseumi kogumiskava koostamine.