liikumine saab alguse 18. sajandi teisel poolel. Olulisteks museaalideks said Baltisaksa mõisnike era(kunsti)kogud (J. Burchardti, August Wilhelm Hupeli, E. P. Körberi). 1803. aastal asutati Tartu Ülikooli Klassikalise Muinasteaduse Muuseum. 19. sajandil hakkas kujunema museoloogia teaduslik alus. Muuseum sai olulise tähtsusega institutsiooniks, rõhku hakati pöörama säilitamisele ja sellepärast sai alguse esimeste eriotstarbeliste muuseumihoonete ehitamine. Asutati esimesed rahvusmuuseumid (Ungari Rahvusmuuseum 1802, Tsehhi Rahvusmuuseum 1818) ja rahvateaduslikud muuseumid (Kopenhaageni Etnograafiamuuseum, 1849); kogumisel said oluliseks tüüpilisuse ja komplekssuse taotlus. Saksa Rahvusmuuseumi (asutati 1852 Nürnbergis) eeskujul rajati Tallinnas 1864 Eestimaa provintsiaalmuuseum. 1880ndatel aastatel toimus esimene muuseumide revolutsioon muuseumitöö muutus omaette elukutseks, ilmuma hakkasid ka esimesed erialased ajakirjad. 19
Eesti muuseumide liikumine saab alguse 18. sajandi teisel poolel. Olulisteks museaalideks said Baltisaksa mõisnike era(kunsti)kogud (J. Burchardti, August Wilhelm Hupeli, E. P. Körberi). 1803. aastal asutati Tartu Ülikooli Klassikalise Muinasteaduse Muuseum. 19. sajandil hakkas kujunema museoloogia teaduslik alus. Muuseum sai olulise tähtsusega institutsiooniks, rõhku hakati pöörama säilitamisele ja sellepärast sai alguse esimeste eriotstarbeliste muuseumihoonete ehitamine. Asutati esimesed rahvusmuuseumid, kogumisel said oluliseks tüüpilisuse ja komplekssuse taotlus. Eesti Meremuuseum Saksa Rahvusmuuseumi (asutati 1852 Nürnbergis) eeskujul rajati Tallinnas 1864 Eestimaa provintsiaalmuuseum. 1880ndatel aastatel toimus esimene muuseumide revolutsioon muuseumitöö muutus omaette elukutseks, ilmuma hakkasid ka esimesed erialased ajakirjad. 19. sajandi lõpus tekkis vabaõhumuuseum, milles esitatakse eksponaate loomulikus miljöös
taanduva sammaslodža. Kasutati ka poolsambaid ja pilastreid, skulptuurset dekoori. Reljeefid katsid fassaadide kohal asetsevaid viile. Ümarskulptuurid seintel olid paigutatud niššidesse range jaotuse alusel. Meelisvormiks (eriti sakraalhoonetel) kujunes hoone keskosa kohale ehitatud kuppel, lemmikelemendiks portikus. Sakraalhooned loodi tsentraalehitistena, neid krooniv kuppel meenutas antiikset sammastega ümbritsetud ümartemplit. Muuseumihoonete ehitamisel juhinduti kreeka templiarhitektuurist. Antiikaja templiarhitektuur oli nii mõnigi kord eeskujuks ka sakraalehituste loomisel, eriti kõrgklassitsismis, kus taotleti vormide lakoonilisust, proportsioonide harmooniat ja monumentaalsust. Lossiehitusel lähtuti klassitsismile omastest selgetest ja rahulikest vormidest. Pargiarhitektuuris kujunes välja maastikuline e inglise stiilis park. Sisekujundus
annaabi.ee 
