aastal New Yorgis ja see on sarnastest maali- ja skulptuurikogudest üks suuremaid ja kuulsamaid. Guggenheimi sihtasutusel on peale New Yorgi peamuuseumi Bilbao, Venezia, Berliini ja Las Vegase muuseum. Igal aastal käib Guggenheimi muuseumides üle 2,5 miljoni kunstihuvilise. Nüüd on jõutud niikaugele, et oma Guggenheimi muuseumi saab ka Ladina-Ameerika. Juuni algul kuulutati arhitektuurivõistluse võitjaks Mehhiko arhitekt Enrique Norten , kelle projekti järgi hakatakse muuseumihoonet ehitama järgmise aasta lõpus Guadalajara linnas, see valmib 2010. aastal. Hoone kõrguseks on plaanitud 180 meetrit ja maksumuseks 150200 miljonit dollarit. Muuseum hakkab paiknema linna keskpargis üle 600 meetri sügavuse Oblatose kanjoni veerel. Kuigi Jalisco osariigi pealinn Guadalajara on maailma kultuuriloos ka praegu üsna olulisel kohal, parandab uus muuseum linna tuntust veelgi. *Guggenheimi muuseum Bilbaos Nurgakivi: 22. oktoobril 1993 Avatseremoonia: 19. oktoobril 1997
Erialamuuseumi asutamise mõte hakkas idanema koos tarbekunsti kujunemisega eesti kultuuri visiitkaardiks 1950. aastate teisel poolel. Institutsioonile pandi alus 24. novembril 1971. aastal ja Tarbekunstimuuseum avati 18. juulil 1980. aastal Eesti Riikliku Kunstimuuseumi filiaalina. 2004. aasta 1. veebruaril sai Tarbekunstimuuseumist Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, mis tegutseb iseseisva riigimuuseumina EV Kultuuriministeeriumi haldusalas. Vanasti kutsuti muuseumihoonet linna viljalaoks. Tarbekunsti- ja Disainimuuseumist valisin ma retsenseerimiseks kaks sõrmust näituselt "Sõrmus- Ehe igaveseks" Antud sõrmus on tehtud Bettina Speckneri poolt. Sõrmus meenutab kihlasõrmust. Antud väikene kalliskivi ja sõrmuse enda sõnaotseses mõttes peen olemus väljendavad ilmselt
Tallinna Kunstimuuseumi konkurssprojekt (1936-37) Nagu Pärnu supelasutuse projekt nii jäi ka Aalto Tallinna Kunstimuuseumi projekt realiseerimata ning ei saanud ka konkursil esikohta. Konkursile kutsuti Alvar Aalto Soomest, Ragnar Östberg Rootsist, Gyula Rimanoczy Ungarist, kutsutud olid valitud vastava maa arhitektide ühingu poolt. Esimene preemia jagati aga Edgar Johan Kuusiku ja Erich Jacoby vahel. Aalto sai kolmanda preemia. Alvar Aalto Kunstimuuseumi projekt pakkus muuseumihoonet avara siseõuega, mille ümber koondusid näitusesaalid. Siseõue küljel paiknes ruumikas astmeliselt tõusev ning kitsenev fuajee, mille alumistelt tasanditelt pääses parempoolsetesse näitusesaalidesse (rahvakunst, tarbekunst, kirikukunst, skulptuur), kõrgematelt galeriil asuvasse maali ja graafika ekspositsiooni. Astmelisuse rakendamine andis suurepärase võimaluse ühendada erinevate kõrgustega saale (lähtuvalt kunstiliikide erinevusest) harmooniliseks tervikkompositsiooniks
annaabi.ee 
