Pruunsöe põletamisel eraldub õhku saasteaineid, sealhulgas lämmastikku ja väävli ühendeid. Kivisüsi Kivisüsi (ing. keeles - coal) on taimse päritoluga, musta värvusega kivim, mis koosneb peamiselt süsinikust, vesinikust, hapnikust ning väävlist. Kivisüsi on tekkinud miljoneid aastaid tagasi soodes ürgsete taimede lasunditena, mis on hiljem kattunud mitmesuguste setetega. Kõrgendatud temperatuuri ja rõhu mõjul mattunud taimede jäänused muundusid füüsikaliselt ja keemiliselt, mille tulemusena tekkis kivisüsi. Kivisüsi on kõige enam süsinikuühendeid (süsinikdioksiid CO2) tootev fossiilne kütus. See sisaldab väävlit 0.5 kuni 2%. Kivimi ainete sisaldus varieerub suuresti leiukohast sõltuvalt. Kivisöe kütteväärtus sõltub tema süsinikusisaldusest. Kivisöe kütteväärtus on kuni 36 MJ/kg. Kivisöe tekkimine Kivisöe lademed hakkasid moodustuma Devoni ajastul, suurim kivisöe tekkimine leidis aset Karboni ajastul
Gozzi kirjutas terve sarja muinasjuttudel põhinevaid näidendeid, kaasaarvatud komöödia ,,Armastus kolme apelsini vastu", milles kasutas satiirilise efekti rõhutamiseks sisuga tihedalt seotud illusioone. Näiteks ilmusid tegelased ootamatult maa alt või lahkusid läbi seina, kõrb muutus õitsvaks aiaks, elav ja liigutav kuju pudenes kildudeks, koletis kaotas võitluses käed ja jalad, kuid kasvatas need kiiresti keha külge kinni tagasi ning jätkas võitlust, tegelased muundusid loomadeks, lindudeks ja esemeteks... Sellised komöödiad olid lühiajaliselt äärmiselt populaarsed, ent Sacchi trupi lagunedes eirati näidendeid täielikult. Elu hilisematel aastatel proovis Carlo Gozzi kirjutada ka tragöödiaid, kuid need ei saavutanud kriitikute heakskiitu. Suur näitekirjanik suri 4. aprillil 1806. aastal. 18. sajandi lõpu Prantsusmaal viis üldine rahulolematus senise kuningavõimu ja feodaalkorraga Suure Revolutsiooni (1789 - 1799) tekkimiseni. Maju kaunistasid
annaabi.ee 
