6) tunne piltidel, joonistel ning kaartidel ära fjord-, skäär-, laguun-, järsk- ja laugranniku; 7) tea liustike tekketingimusi, nende jaotamist mägi- ja mandriliustikeks ning liustike levikut; a) liustike tekkimiseks sobivad olud asuvad polaaraladel ja mäestikes ehk seal, kus algab lumepiir (sellest kõrgemal või pooluse pool). Aastatega kuhjuv lumi hakkab iseenda raskuse all tihenema, tekib tihe sõmerlumi ehk firn ning lõpuks jää. Seda muundumisprotsessi soodustab ka osaline sulamine, mil soojal poolaastal valgub sulavesi alumistesse lumekihtidesse, täidab sealsed poorid ja külmub. Üha kasvava rõhu tõttu muutuvad alumised jääkihid plastseks ja raskusjõu tõttu hakkab liustik liikuma. b) Mägedes tekivad mäeliustikud, mille jää- ja lumemass valgub mööda mäenõlvu alla. Mäeliustike kuju ja liikumistee määrab ära mäestiku reljeef – jää voolab seal mööda orge
energia, soojusenergia, elektrienergia ja veel mitmeid teisi. Energia saabjäävusseaduse kohaselt muutuda ühest liigist teise, kuid üldenergia muutub selle juures alati mingi osa muundavasr energiast soojuseks. Soojusenergia on ainuke, milleks võivad kõik teised energialiigid täielikult muunduda. Kui energia muundumisprotsessid toimuvad inimese loodud seadmetes, siis huvitab inimest alati see, kui suur osaenergiast just nii muundus, nagu inimene seda soovis. Muundumisprotsessi kasutegur näitab, kui suur osa muundunud energiast oli inimesele vajalik. Nii on kasutegur kõige subjektiivsem füüsikaline suurus. Energia muundumist, mida inimene ühes seadmes kasulikuks loeb, võib ta mõnes teises seadmes hoopis kahjulikuks pidada. Näiteks elektrienergia muundumine soojuseks on elektriradiaatoriks inimesele kasulik, elektrimootoriks on aga sama protsess pigem kahjulik. 10. ELEKTRIVOOLU VÕIMSUS JA TÖÖ
Ainete ja energia muundamine. 5. Kivimite ja mineraalide murenemine. Maapinnal satuvad kivimid ja neis sisalduvad mineraalid sootuks teistsugustesse tingimustesse, kuni olid nende tekkekohas. Mitmesuguste tegurite mõjul, nagu temperatuurikõikumised, sademed ning keemilised ja bioloogilised protsessid, hakkavad kivimid ja mineraalid purunema ja muunduma. Kivimite ja neis leiduvate mineraalide muundumisprotsessi eespool nimetatud tegurite mõjul nimetatakse murenemiseks. Murenemist esile kutsuva teguri järgi eristatakse füüsikalist, keemilist ja bioloogilist murenemist. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine- kivimid lagunevad väiksemateks osadeks, seejuures säilitavad mineraalid oma esialgse keemilise ja kivimid mineraalse koostise. Peamisteks teguriteks: temperatuuri kõikumine, jää tegevus ning juurte ja muu mehaaniline surve.
annaabi.ee 
