Filifjonka aina võitlemas neuroosidega, koduvanadki (küll kõigil kordadel eri kuues ilmuvaina) on üsna ühetaoliselt mitte just liiga mõnusaiks kirjutatud. Muutumatuks «Sabatähest» saati jääb ka muumipere - Muumipapa, kes lasteraamatuile ebaiseloomulikult ebapedagoogiliselt õunaveini ning konjakit manustab; Muumimamma, kes hoolitsevusele vaatamata peategelasest võsu Muumitrolli kasvatamisse mõistlikult suhtub. Muumitrollivanemate kasvatuskreedo on ülisümpaatne, rahumeelselt reageeritakse lapse teatele Me tuleme siis, kui tuleme (ST 6), või suhtutakse pahategudesse pereemade pärusmaal (nt. reageering laudlina tahmasusele - OJ 10). Peamiste tegelaste ritta on jäänud veel lisada väike loomake Sniff, keda «Sabatähes» alatasa karjuvaks mainitakse (vast pisut ülekohtuselt - rootsikeelne skrika võib tähendada ka hüüdmist või hädaldamislaadset häälitsemist) ning
hatifnatid ilmuvad sarnasel moel «Sabatähest» alates, Filifjonka aina võitlemas neuroosidega, koduvanadki (küll kõigil kordadel eri kuues ilmuvaina) on üsna ühetaoliselt mitte just liiga mõnusaiks kirjutatud. Muutumatuks «Sabatähest» saati jääb ka muumipere - Muumipapa, kes lasteraamatuile ebaiseloomulikult ebapedagoogiliselt õunaveini ning konjakit manustab; Muumimamma, kes hoolitsevusele vaatamata peategelasest võsu Muumitrolli kasvatamisse mõistlikult suhtub. Muumitrollivanemate kasvatuskreedo on ülisümpaatne, rahumeelselt reageeritakse lapse teatele Me tuleme siis, kui tuleme (ST 6), või suhtutakse pahategudesse pereemade pärusmaal (nt. reageering laudlina tahmasusele - OJ 10). Peamiste tegelaste ritta on jäänud veel lisada väike loomake Sniff, keda «Sabatähes» alatasa karjuvaks mainitakse (vast pisut ülekohtuselt - rootsikeelne skrika võib tähendada ka hüüdmist või hädaldamislaadset häälitsemist) ning