1875 ilmus esimene mustvalge raamat ja 1882 esimene värviline raamat. 20.saj alguses on mägninud suurt rolli Anni Swan, kes pani aluse soome moodsale muinasjutukirjandusele ning hakkas esimesena sihipäraselt viljelema algupärast tütarlasteproosat. Soome moodsa MJ uue laine algatajaks peetakse Yrjö Kokkot. Eino Parmanen ja Alfred Emil Ingman panid aluse poistekirjanduse viljelemisele. II maailmasõja Lk kõige suurem nimi oli Towe Jansson, kelle omapärane muumimaailm võistleb edukalt inglise fantaasialugude maailmaga. Moodsa lasteluule pioneeriks tuleb pidada Kirsi Kunnast. 60-ndate alguses saanud psühholoogilise realistliku noorsoromaani parimate traditsioonide edasikandjad on Uolevi Nojonen ja Asko Martinheimo. Rootsi - Esimeseks Rootsi lasteraamatuks võib pidada füüsika- ja meditsiioniprofessori Johannis Laeliuse “Ilus ja tore neitsi peegel” (1591). See on usuise sisuga didaktiline teos tüdrukutele. Kuni 18. saj leidis
häid kui vähem häid inimesi; nii ohtlikke kui ohutuid täiskasvanuid. Õpivad ka seda, et reetlikkust võib ette tulla nii lähedaste inimeste seas (onu Einar) kui võõrastega kokku puutudes. Leidub nii turvalist lapsepõlve ("Bullerby lapsed") kui ka viletsust ja hirmu täis olevat lapsepõlve ("Meisterdetektiiv Blomkvist", "Hulkur Rasmus") 20. Inimsuhete peegeldusi T.Janssoni muumilugudes. Tove Janssoni maailmakäsitlus on terviklik. Fantastiline muumimaailm pole lihtsalt ilus muinasjutt, vaid inimliku eksistentsi ja inimsuhete üsnagi modernne kujutus, mis lähtub Teise maailmasõja tekitatud totaalsest ohutundest. Reaalne maailm seguneb ebareaalsega. Olulisel kohal on isiksuse õigus vabale eneseteostusele ning suhted erinevate tegelaste vahel. (Reet Krusten) Muumitrollijutud on osalt kõik sarnased, nende tegelastele on kinnistatud teatud funktsionaalsus. Erilugudes tehakse enamvähem ühtsama ikka ja jälle, piisamrott on
annaabi.ee 
