Laiba lagunemise vältimiseks õpiti seda palsameerima. Palsameeritud keha e. muumia tuli paigutada kind- lasse kohta ja ümbritseda eluks vajalike esemetega. Hauakambrite seinte- le maaliti pildid, mis pidid looma hingele meeldiva elukeskkonna. Mõisted Mumifitseerimine – inimese uuestisünniks ettevalmistamine Skarabeus – levinum õnnetooja Vanas-Egiptuses (sitasitikas) Skarabeuse amuletid on uuestisünni sümbolid. Sarkofaag - surnukirst Ankh – igavese elu võti Muumiamask – hinge kandja või hoidja (Tutanhamon) Skarabeus Mälestusskarabeus (11cm) Hieroglüüf – Egiptuse piltkiri Arhitektuur Vana-Riigi ajastu Haudehitised Mastaba – koosneb Maa-alusest kividega vooderdatud haua- kambrist ja selle kohal asuvast kastitaolisest Kiviehitisest. Mastabad Astmikpüramiid
pühad olid lehm, koer, paavian, kass, krokodill. Pühad loomad balsameeriti. Levinud oli ka fetisism (kivide ja puude austus). Oluline oli balsameerimine: alguses võeti välja sisikond ning läbi nina aju. Organid säilitati nõudes. Edasi immutatakse laipa naatriumsoolade lahuses 70 päeva, pärast seda immutati aromaatsete õlidega. Hiljem täideti keha kas saepuruga või linaste patjadega. Südame asemel pandi rinda kiviskarabeus. Laip mähiti linaribadesse ja näo asemele pandi muumiamask. Seejärel asetati surnukeha kolme kirstu, pärast seda hauakambrisse. Kuningale anti rohkesti panuseid kaasa. Pidevalt toodi juurde toitu. Egiptlased ei eeldanud et muumia säilib igavesti. Egiptlastel oli rikkalik kirjandus, mis käsitles teispoolsust. Vanimad tekstid on püramiidtekstid. Egiptuse usund oli kultususund. Kultust viidi läbi templites. Egiptuse kultuur oli suletud. Olulisel kohal oli ohverdamine ja palved. Preestritele kehtisid mitmed tabud.
annaabi.ee 
