See on Egiptuse suurim arheoloogiline leid pärast 1922. a. Tutanhamoni haua avastamist. Arheoloogid loodavad, et muumia, mis on lebanud aastakümneid puutumatuna, annab vihjeid tema surma ja sellele järgnenud kadumise kohta. Hawass on seadnud muuseumi lähistele üles DNA laboratooriumi, kus töötab rahvusvaheline teadlaste rühm. Uurimist rahastab USA telekanal Discovery, mis edastab teemakohase dokumentaalfilmi oma eetris juulis. Üheks tähtsaks tunnuseks olevat muumialt puuduv hammas. Hamba asemel laiutavasse auku sobib täpselt üks olemasolev reliikvia -- hammas millele on graveeritud Hatsepsuti nimi. Hatsepsut oli tähtis 18. dünastia valitseja, kes elas 15. sajandil enne Kristust. Ta oli tuntud selle poolest, et riietus nagu mees, kandis valehabet ja oli võimsam oma hilisematest naissoost järglastest, Nefertitist ja Kleopatrast. Hatsepsuti matusetempel on üks kõige enam külastatud paiku vaaraod ematusepaigas Kuningate Orus.
aastail oli asjatundjate seas hakanud levima arvamus, et too teine muumia KV 60-s võis olla Hatsepsut, teisaldatud oma hauakambrist sinna juba Thutmosis III ajal. 1990. aasta uuringute ajal leiti ka vähemalt üks tõend, mis seda teooriat võis kinnitada muumia käsi oli kuninglikus asendis. Ja nüüd siis ongi see kinnitust leidnud. Selleks kasutati nii DNA-analüüsi kui ka kompuutertomograafilisi uuringuid. Esimese puhul võrreldi DNA-proove neljalt muumialt, kellest üks oli KV 60-st leitu, teised aga teadaolevalt Hatsepsuti sugulaste muumiad. Tundmatu muumia DNA klappiski viimastega! Kompuuterskannimisel selgus, et tõenäolisel Hatsepsutil oli ilmselt geneetiline kaelahaigus ning sama tuvastati ka Thutmosis II ehk tema poolvenna ja abikaasa muumial. Nii et ilmselt veel üks kinnitus nende sugulusele. See polnud veel kõik. Nimelt oli sealtsamast Kuningate orust hauakambrist tähisega TT 320
Nukleiinhape nukleotiidide ahel, on kahte tüüpi DNA ja RNA. Eristatakse neis sisalduvate suhkrute alusel. Täpsustan järgmisel loengul 38. DNA sisaldab pärilikku geneetilist informatsiooni, mis kontrollib organismi struktuuri, arengut ja ainevahetust. Seda leidub kõigis keha rakkudes, k.a. luude osteotsüütides, osteoblastides ja osteoklastides. Esimene publitseeritud ülevaade DNA eraldamisest 2000 aastat vanast inimroidest, mis saadi ühest Hiinast leitud muumialt, avaldati 1980.a. Hiljem on järjest tõdetud, et DNA-d on võimalik vanadest luudest eraldada. Vanadest luudest eraldatud DNA saab anda meile infot populatsioonide omavahelistest seostest või ka populatsioonisiseste seoste kohta, aidata määrata leitud skeleti soolist kuuluvust, anda teavet pärilike haiguste kohta ja ka mikroorganismide tekitatud haiguste kohta. DNA struktuur ja olemus Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on enamikus elusorganismides pärilikku
annaabi.ee 
