Internetis liigub väga palju vabavara, mille ainuke ülesanne ongi WEP krüpteeringu muukimine. WEP tuleb erinevate võtmesõnade pikkustega. Kõige tavalisemad pikkused on 128- ja 256-bitti. Mida pikem salasõna on, seda raskem on seda muukida. Kuigi tänapäeval peetakse WEP krüpteeringut vananenuks ja väga vigaseks. 2005 aastal pidas FBI demonstratsiooni, kus nad kasutasid kõigile kättesaadavaid programme, millega muugiti WEP krüpteeringuga raadiokohtvõrk lahti kolme minutiga. Kuigi WEP on parem kui mitte midagi, siis ei anna seda võrreldagi arenenuma WPA krüpteeringuga 4.2 WPAv1 krüpteering WPA on andmeturbe protokoll Wi-Fi alliansilt IEEE 802.11 standardile vastavatele raadiokohtvõrkudele (Wi-Fi võrkudele). Siin kasutatakse TKIP (Temporal Key Integrity Protocol) protokolli, et tagada tugevamat krüpteerimist kui varasema WEP protokolli puhul (WEP kasutas RC4 algoritmi, kuid WPA kasutab AES algoritmi)
kasutasid need kiiresti ära. Internetis liigub väga palju vabavara, mille ainuke ülesanne ongi WEP krüpteeringu muukimine. WEP tuleb erinevate võtmesõnade pikkustega. Kõige tavalisemad pikkused on 128 ja 256 bitti. Mida pikem salasõna on, seda raskem on seda muukida. Tänapäeval peetakse WEP krüpteeringut vananenuks ja väga vigaseks. 2005. aastal pidas FBI demonstratsiooni, kus nad kasutasid kõigile kättesaadavaid programme, millega muugiti WEP krüpteeringuga raadiokohtvõrk lahti kolme minutiga. Kuigi WEP on parem kui mitte midagi, siis ei anna seda võrreldagi arenenuma WPA krüpteeringuga. WPAv1 krüpteering WPA on andmeturbe protokoll Wi-Fi alliansilt IEEE 802.11 standardile vastavatele raadiokohtvõrkudele (Wi-Fi võrkudele). Siin kasutatakse TKIP (Temporal Key Integrity Protocol) protokolli, et tagada tugevamat krüpteerimist kui varasema WEP protokolli puhul (WEP kasutas RC4 algoritmi, kuid WPA kasutab AES algoritmi)
sogaseks. . Alamvõtmete koostamine toimub järgmist algoritmi kasutades. Siin <<< kastid on nihkeregistrid PC kastid teostavad permutatsioone. Nende abiga genereeritakse igal ringil uus 48 bitine alamvõti. Kokku genereeritakse 16 alamvõtit, kuna ringe feisteli funktsioonidega ongi kokku ju 16. Dekrüpteerimisel tehakse kõiki tehteid tagurpidi järjestuses ja sama võtit kasutades. Kuna see asi muugiti lahti, siis tänaseks on kasutusel 3DES algoritm, mis oma olemuselt on sama, ainult et esialgne info krüpteeritakse kolm korda: esimene kord esimese võtmega, teine kord juba uue võtmega ja kolmas kord jälle uue võtmega. Ehk siis kasutusel on kolm võtit. Seda on endiselt võimalik lashti murda, aga selleks kuluv aeg läheb sedavõrd pikaks, et see pole kuigi mõtekas protsess enam. 61. Jadakrüpter (loeng 20, slaidid 12-17)
annaabi.ee 
