väga hästi kasutada korduskasutus pakendina. Vanaklaasi ümbersulatamine säästab energiat, looduslikku toorainet ja mõnevõrra vähendab ka toorme sulamisel tekkivat õhusaastet. Näiteks: 1 tonni klaasi tootmine liivast, soodast, kriidist ja muust algsest toorainest vajab ligi kolm korda enam energiat kui klaasi tootmine jäätmetena kogutud klaasist. Klaasijäätmeist toodetakse uusi pudeleid ja purke, klaasvilla, riiet, optilist kaablit, ehitusmaterjale jm. Klaasipuru pannakse muudessegi toodetesse, nagu täiteainena värvide, paberi, plasti ja kummi hulka. Kuna erineval otstarbel kasutatavad klaasid võivad olla väga erineva koostisega, ei ole võimalik pudelite tootmiseks taaskasutada näiteks aknaklaasi. Taaskasutatava toorme erineva kvaliteedi saavutamiseks on kõige õigem klaastaara koguda eraldi värvi järgi - värvitu, pruun ja roheline. Pruun ja läbipaistev klaas taaskasutatakse praktiliselt kõik tehases AS Järvakandi Klaas,
metallikasutus tööriistade ja relvade valmistamisel Ees-Aasias alguse IV aastatuhande lõpupoolel. Valdavaks muutus see siis, kui õpiti töötlema vase ja tina sulamit pronksi mis on puhtast vasest tugevam ja vastupidavam. Umbes samal ajal leiutati kõnealuses piirkonnas ka esmalt puust ja seejärel pronksist teraga ader ning mindi järkjärult kõplapõllunduselt üle künnipõllundusele. Ees-Aasiast levisid need oskused muudessegi piirkondadesse. III aastatuhandel oli pronksikasutus maailma arenenumates piirkondades seavõrd levinud, et seda aega loetakse pronksiaja alguseks. Rauast relvade ja tööriistade ulatuslikum valmistamine ja seega rauaaeg said alguse, jällegi Lähis-Idas, umbes 1100 aastat eKr. Metallikasutuse ja künnipõllunduse algusega muutus põlluharimine senisest tõhusamaks, kasvasid ühiskondlik rikkus ja elanikkonna arvukus. Samas suurenesid erinevused erinevate piirkondade arengutasemes
annaabi.ee 
