kiviosa katab omaaegsetele barokkvormidele lähedaselt taastatud mitmeastmeline avatud rõdude ja tuulelipuga kroonitud kiiver. Kiriku põhjakülge ääristab rida eriaegseid ja ka ilmelt erinevaid juurdeehitisi. Oma praeguse ruumivormi ja ehituskunstilise üldilme on Niguliste kirik omandanud mitmesuguste ümber- ja juurdeehituste tulemusena. Niguliste kiriku pikaajaline ehituslugu ei ole mitte ainult muudatusterohke, vaid läbi paljude sajandite ulatuvana ka erinevaid stiiliperioode haarav. Ajalugu Kiriku täpseid rajamisdaatumeid täpselt ei teata. Esimesed Niguliste kirikule viitavad kirjalikud teated pärinevad kuskil pikihoone lääneosas asunud, kuid mitte enam säilinud hauaplaadi tekstist. Arvatavasti olid kiriku rajajateks 1230. aasta paiku orduvõimude kutsel üle Gotlandi Tallinna sisserännanud saksa kaupmehed, kes eeldatavasti hõivasid praeguse Niguliste kiriku lähikonna.
Harjumaa ja selle ümbruse turg. Nii otsustati 1899 teha Saku Õlletehase aktsiaselts. Ettevõtmine kandis vilja ning aastate pärast oli Saku Õlletehas nii Tallinnas kui ka Harjumaal tõusnud monopoolsesse seisundisse. Siis algas aga Esimene Maailmasõda, mis tõi endaga kaasa aastase seisaku õlle tootmises. Pärast seda pälvis õlletehas tänu oma edukale tööle kogu Põhja-Eestis tuntuse. Uus ajastu, 1991. aasta, oli Saku Õlletehasele muudatusterohke periood, mil loodi ühisettevõte Pripps õlletehasega Rootsist ja Soome Hartwalli tehasega. Samuti hakati rekonstrueerima ja ringi vahetama tehase seadmeid. Tänu tehnoloogia arengule ning sajandi vahetumisele on õlletehasel võimalik toota kvaliteetõlu, mis esmakordselt jõudis Eesti turule 1993. aastal ning nimetati Saku Originaaliks. 1995. aastal sai Saku Õlletehasest taaskord aktsiaselts ja samal ajal tõusis Eesti õlleturu liidriks Saku Originaal, mis on seda ka tänaseni