sümbioos. Monotropoidne mükoriisa, monotropoid mycorrhiza mükoriisa tüüp, mis tekib mittefotosünteesivate seenlilleliste ja kandseente vahel. Selle mükoriisa puhul tungivad seeneniidid taime juurerakku. Iseloomulik on, et seenlillelise seensümbiont moodustab samaaegselt lähedalkasvavate puujuurtega ektomükoriisat. Mükoos e. seentõbi, mycosis - inimese, loomade või taimede organismis nugivate seente tekitatud haigus. Mükoriisa e. seenjuur, mycorrhiza - seene ja kõrgema taime *mutualistliku kooselu tagajärjel taimejuurest tekkinud moodustis, mis morfoloogiliselt kujutab endast *seeneniitidega kaetud ja/või läbipõimunud taimejuurt; mükoriisaks on nimetatud ka mükoriisse kooselu nähtust ennast. Mütseel, mycelium - vt. seeneniidistik. Nekrotroof, necrotroph - patogeenne seen, mis *parasiidina surmab kõigepealt *peremeesorganismi ja seejärel elab sealsamas edasi *saproobina. Obligaatne parasiit, obligate parasite - ainult *parasiidina elamiseks ja toitumiseks
Mutualismist võib saada parasitism näiteks siis, kui pinnase keemiline koostis järsult muutub, see võib olla kasulik või kahjulik emmale või kummale osapoolele. Tihti ilmnevad parasitismi tunnused seemiku arengu algjärgus, kui mükoriisa on alles moodustamisel ning röövib taimelt palju kasvuks ja immuunsuse arendamiseks vajatavat ressurssi. Parasitism ilmneb ka siis kui taim ja seen ei sobi kokku, kindlad taimeliigid saavad mutualistliku mükoriisa moodustada kindlate seentega. Osadele taimedele on kindlate seeneliikidega mükoriisa moodustamine hukutav. Kui nakatada mükoriisat mitte moodustavaid taimi (neid on siiski väga vähe), siis see väljendub kasvu aeglustumises ja juurte kärbumises. Mükoriisade puhul käituvad parasiititena heterotroofsed taimed (neid on väga vähe), kes ei varusta seent süsinikuga vaid hoopis võtavad seda temalt. 19) Kuidas linnud jagavad ökonišše okaspuudel? Mis on gild?
Rohumaade rohusööjatel sunnib looduslik valik kiiremat jooksu, et põgeneda kiskjate eest, kiskjatel sunnib looduslik valik kiiremat jooksuvõimet, et saaki tabada. Nii toimub taas võidurelvastumine, kus pidevas teineteisest sõltuvas arengus seistakse tegelikult paigal ja kiskja-saaklooma dünaamiline tasakaal püsib. 119.Putuktolmlejate taimede ja tolmendajate koevolutsioon? Putuktolmlejad taimed ja putukad on väga hea mutualistliku koevolutsiooni näide. Putukas saab suhtest kasu kuna taim pakub talle söögiks nektarit ja õietolmu. Taim saab aga odavalt ja riskivabalt risttolmleda. Loomulikult on tegemist vastastikuse suhetega, mis peab maksimeerima mõlema poole saadavat kasu ja vähendama kulusid.Nii püüab taim vähendada oma panust miinimumini kuid mitte vähem kui vajalik. Kui taim pakub liiga vähe nektarit, võib tolmendaja temast loobuda ja hakata külastama teisi taimi. Sama koosluse taimeliigid