hävinemiseni -> hävinevad ainult põletamisel. Prioonhaiguseid on kahte liiki: Normaalsed ( rakumembraani välispinnal PrPc) ning patogeennsed (raku sees PrPsc). Prioonhaigused levivad närvirakkudes. HAIGUSTE NÄITED KURU – ründab väikeaju, tekivad augud ajju, kannibalismiga seotud (levib edasi aju süües, millel on viirus) PEREKONDLIK UNETUS – pärilik, unehäired, tõuseb vererõhk, hingeldus, ataksia -> surm SKREIPI (lambad ja kitsed) – püsivad, ei muteeru kergelt; esineb paljudes riikides; levib piima teel. Paikneb süljes, sooltes, põrnas, lihastes, lümfisõlmedes, inkubeerub 2-5aastat, käitumishäired, loomad on ärritatud. Tugev sügelus, koodrinatsiooni häired, raskused joomisel, urineerimisel, lõppeb surmaga. Proov võetakse ajutüvest VESITE SPONGIFORMNE ENTSEFALOPAATIA (BSE) – nakatunud jõusööt -> tapajäätmed -> haigus; muteerub loomadelt loomadele
Võetakse suures koguses, kuna seostub hästi plasmavalkudega. Trecovirsen on antisens ravim, koosneb 25 nukleotiidist ja hübridiseerub mRNA-ga, mis on pärit HIV gag-geenist. Seeläbi pärsitakse HIV valgusünteesi, kuid toksilisuse tõttu ei kasutata. Gripiviiruse sisenemine rakku Gripiviiruse nukleokapsiidis on ssRNA ja RNA polümeraas, ning membraanümbrises on kaks viiruse glükoproteiidi neuraminidaas (NA) e sialidaas ja hemaglutiniin (HA). C viirused ei muteeru, B-d muteeruvad aeglaselt ja A-d iga aasta. Viirusel tuleb läbida rakke ümbritsev lima, mis koosneb siaalhapet sisaldavatest glükoproteiinidest ja -lipiididest. NA katalüüsib siaalhappejäägi eemaldamist glükoproteiinidest, mille tulemusena limakiht laguneb j viirus saab epiteelkoeraku pinnale. 3 HA abil seostub viiris rakumembraanis oleva siaalhappejäägiga,
näidatud. Alljärgnevalt seletav joonis: 4. Loetlege DNA ja RNA molekulide erinevusi, pidades silmas primaarset, sekundaarset ja tertsiaarset struktuuri. Erinevused struktuuris: DNA on oma primaarstruktturis kaksikmolekul ühendadtud nukleotiidi kettidega ja RNA on üksikmolekul, koosneb enamjaolt lühemast nukleotiitide kettist. DNA sisaldab tümiini (5-metüül-U) sellepärast, et vastavad ensüümid eristaksid DNA natiivseid U jääke neist U-dest, mis tekivad C spontaansel muteeru-misel C ® U. Viimased kuuluvad asendamisele C-ga. DNAs on 2'-desoksüriboos, aga RNAs riboos. Riboosi molekulis on kõrvuti asetsevad (vitsinaalsed) 2' ja 3' OH-rühmad, mis muudavad RNA vastuvõtlikuks hüdrolüüsile. RNA molekulid on loodus hävitamiseks peale kasutamist, DNA molekulid on permanentsed. DNA-l puudub 2'-OH, mistõttu ta on stabiilsem. NB! Geneetiline materjal peab olema stabiilne! 5. Palun arvutage, milline on 40 kD-list valku kodeeriva B-DNA
annaabi.ee 
