TFIIIB alaühik BRF suunab polümeraasi õigele elemendile. Kui TFIIIB on sidunud, siis saab RNAPolIII seonduda ja rNTPde olemasolul initseerida transkriptsiooni. 1. N-terminaalne DNAd - siduv domään, mis seondub teatud DNA järjestustele, 2. C-terminaalne aktivatsiooni domään, mis interaktsioonis teiste valkudega aktiveerib transkriptsiooni. N-terminuses asuva domääni mutatsioon võtab ära võime DNA-le seonduda. C- terminaalse domääni muteerimine vähendab transkriptsiooni aktiivsust. Transkriptsiooniline regulatsioon eukarüoodis translatsioonilised repressorid, nt akonitaas, uORF, IRES (ei teki kompleksi 5' capil), eIF4E defosforülatsioon (inhibeerib 5' sõltuvat translatsiooni) prokarüoodis Shine Dalgarno järjestuse blokaad valguliste regulaatoritega (repressorid), Shine Dalgarno järjestuse paardumine mRNA komplementaarse osaga. REPLIKATSIOON algab järjestusest, mida kutsutakse origin'iks, igas DNA-s on neid palju. DNA
neist mõjutavad transkriptsiooni faktori omadusi? N-terminaalne DNAd - siduv domään, mis seondub teatud DNA järjestustele, ja C-terminaalne aktivatsiooni 3 domään, mis interaktsioonis teiste valkudega aktiveerib transkriptsiooni. N-terminuses asuva domääni mutatsioon võtab ära võime DNA-le seonduda. C- terminaalse domääni muteerimine vähendab transkriptsiooni aktiivsust. On leitud, et üks või enam transkriptsiooni aktivatsiooni domääni on seotud järjestus-spetsiifilise DNAd-siduva domääniga linkeralade abil. Mõnedel juhtudel laiub aktivatsioonidomään DNAd-siduva domääni sisse. 13. Missugused TAFid on TBPga vahetus interaktsioonis? Olemas on 13 TAF-i, TAF TBP associated factor. TAF-1, TAF-2, TAF-6 (nõrgalt), TAF-11, TAF-12, TAF-13 14. Missugune TFII valk hüdrolüüsib ATPd ja mis protsessiga on tegu?
subühikuga. Tiostreptooni seondumiskoha moodutavad ribosoomi valk L11 ja 23S rRNA. Tiostreptoon ja viomütsiin blokeerivad ribosoomi struktuurse muutuse, mis on vajalik translokatsiooni (mRNA ja 2 tRNA moklekuli kompleksi liikumine ribosoomis ühe koodoni võrra) toimumiseks. Tiostreptoon, aga mitte viomütsiin blokeerib ka elongatsioonifaktor G seondumise ribosoomidega, mis võimendab translokatsiooni inhibeerimist veelgi. Tiostreptooni resistentsuse tagavad 23S rRNA modifitseerimine või muteerimine ja valgu L11 puudumine ribosoomidest. Viomütsiini resistentsuse tagavad mutatsioonid nii 23S kui 16S rRNA's ja seega on põhjust arvata, et see ravim seondub mõlema ribosoomi subühikuga. Kuna viomütsiin on 8 aminohappe jäägist koosnev peptiid, siis peab tema seondumiskoht olema ribosoomi kahe subühiku vahel sest oma väikeste mõõtmete tõttu ei saaks ta muidu mõlema subühikuga seonduda. Spektinomütsiin, mis takistab EF-G seondumist
annaabi.ee 
