DNA reparatsioon DNA reparatsioon ehk DNA parandamine on protsess, mille käigus eemaldatakse DNA-s erinevatel põhjustel tekkinud kahjustusi. DNA-s tekib pidevalt kahjustusi, mis kinnistuvad järgmise replikatsioonitsükli jooksul mutatsioonidena. Mutatsioonid on muutused organismi genoomse DNA nukleotiidses järjestuses, mis kinnituvad ja millega võivad kaasneda vaadeldava kogumi tunnuste muutused. Looduses on mikroorganismide kasv limiteeritud, kuna keskkonnatingimused on enamasti ebasoodsad. Põhilised kasvu limiteerivad tegurid on ebasoodne temperatuur, pH ja osmolaarsus. Samuti on piiratud toitainete kättesaadavus. Seega ei saa bakterid looduses pidevalt paljuneda ja on
replikatsioonil ilma väliste DNA-d kahjustavate tegurite osaluseta. Replikatsioonivead võivad tekkida järgmistel põhjustel: sünteesitakse õige lämmastikualuse asemel vale; jäetakse mõni nukleotiid vahele; lülitatakse DNA ahelasse liigne nukleotiid. 12 Kui tekkinud vigu DNA ahelast ei eemaldata ega parandata, kinnistuvad vead järgmisel DNA replikatsioonitsüklil mutatsioonidena. Indutseeritud mutatsioon on kunstlikult esile kutsutud mutatsioon, nt selektsioonis kasutatakse uute mikroobitüvede saamiseks, või tekitavad neid mingid välised keskkonnategurid. 40. Kromosoommutatsiooni mõiste ja tüübid. Kromosoommutatsioonideks loetakse geenide kromosoomisisest või kromosoomivahelist ümberpaiknemist, samuti mõnede geenide puudumist kromosoomist. Kromosoommutatsioonid on mikroskoopiliselt eristatavad
mitmekesisusele ei hävi epideemiate korral kogu populatsioon tervikuna. REK: 1) Th morgani uurimusobjekt. 2) Tema tegutsemise sajand. 20. sajand 3) Mida avastas geenivahetus, aheldunud pärandus, geeniteooria 4) Miks on äädikakärbes soodne uurimisobjekt. MUUTLIKKUS: Eluomane tunnus, mille alusel organismid üksteisest erinevad. Muutlikkus: a) pärilik (mutatsiooniline ja kombinatiivne: 1) mittehomoloogiline ja 2 homoloogiline) ja b) mittepärilik Mutatiivne muutlikkus: Avaldub mutatsioonidena: juhuslikud muutused kromosoomide struktuuris (geen ja kromosoommutatsioonid) või arvus (genoommutatsioonid). Mutatsiooniteooria kujunes välja 20 sajandi alguses: H. De Vries kujundas välja mutatsiooniteooria kuningakepi näitel. Mutatsioonide kandjaid nimetatakse mutantideks, kusjuures sinna alla kuuluvad indiviidid kellel mutatsioonid avalduvad või esinevad varjatult (europiidse rassi esindajandel on igal indiviidil 4-8 mutatsiooni, mis on heterosügootses olekus allasurutud).
annaabi.ee 
