Aimede kloonimisel on kõige levinum viis vegetatiivne paljunemine, kus järglased säilitavad oma eellaste omadused. Loomade puhul ei suudeta veel mõista miks kloonloomad ei ole nii vastupidavad keskkonnale. Leian, et geenitehnoloogia on väga keeruline ning kohati ulmeline teadusharu, ent kloonimine võib tulevikus osutuda ainuõigeks sammuks inimkonna päästmisel arvestades ka suurenevate kliimaprobleemidega. Samas taimkultuuride kloonimisel kasutatakse ka mutageenseid taimi, 9 mis võivad tekitada pöördumatuid kahjustusi inimese organismile, mis on ütlasi heaks valdkonnaks edasiseks uurimiseks. 10 KASUTATUD ALLIKAD 1. Sikut, R. Rakuteooriast kloonimiseni. [01.11.2007] http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0004/rakud.html 2. Lõhmus, A. Kloonimine, see polegi imelihtne. [01.11.2007] http://www.postimees.ee/030307/esileht/ak/247929.php 3
isendite arv iga põlvkonnaga. Autbriiding välisaretuse korral suureneb populatsiooni heterosügootsus. Suureneb heterosügootsete(Aa) isendite osatähtsus. Välisaretusel paaruvad omavahel isendid, kelle sugulusaste on väiksem kui antud antud populatsiooni loomadel keskmiselt. Seega on sarnaste geenide kohtumise tõenosus väike. Seepärast suureneb autbriidingu korral alati populatsiooni heterosügootsus. 69. F tähistataxe hübriidseid põlvkondi(soo geneetikas) M mutageenseid põlvkondi(mutatsiooni aretuses) I inbriidingu sisepõlvkondi(loomsetel;populatsioonigeneetikas) 70. Sisearetuse mõju risttolmnevatele kultuuridele 71. Heteroos- heterosügootsuse suurenemisega kaasnev stimuleeriv toime mitmele tunnusele. Omane esimesele hübriidsele põlvkonnale(F1); ilmneb järgmistes põlvkondades, a nõrgeneb järjest. Efekt ilmneb taimedel, loomadel, liikide, sortide(tõugude) ja liinide vahelises ristamises, kuid mitte kõigis suvalistes kombinatsioonides
Autbriiding välisaretuse korral suureneb populatsiooni heterosügootsus. Suureneb heterosügootsete(Aa) isendite osatähtsus. Välisaretusel paaruvad omavahel isendid, kelle sugulusaste on väiksem kui antud antud populatsiooni loomadel keskmiselt. Seega on sarnaste geenide kohtumise tõenosus väike. Seepärast suureneb autbriidingu korral alati populatsiooni heterosügootsus. 69. F tähistataxe hübriidseid põlvkondi(soo geneetikas) M mutageenseid põlvkondi(mutatsiooni aretuses) I inbriidingu sisepõlvkondi(loomsetel;populatsioonigeneetikas) 70. Sisearetuse mõju risttolmnevatele kultuuridele 71. Heteroos- heterosügootsuse suurenemisega kaasnev stimuleeriv toime mitmele tunnusele. Omane esimesele hübriidsele põlvkonnale(F1); ilmneb järgmistes põlvkondades, a nõrgeneb järjest. Efekt ilmneb taimedel, loomadel, liikide, sortide(tõugude) ja liinide vahelises ristamises, kuid mitte kõigis suvalistes kombinatsioonides
annaabi.ee 
