Muutlikkus 1. Pärilik Mutatiivne kombinatiivne 2. Mittepärilik Mutatiivse muutlikkuse väljundiks on mutatsioonid. Mutatsioon on juhuslik muutus kromosoomide struktuuris või arvus. Mutatsiooni kandvaks isendiks on mutant, sõltumata sellest, kas mutatsioon avaldub või mitte. Inimeste tasandil oleme kõik mutandid (keskmiselt kanname 6 kuni 8 mutatsiooni). Mutageenid Tegurid, mis suure tõenäosusega põhjustavad mutatsioone. Mutageenidel on kvalitatiivne toime (ka väga väike kogus võib põhjustada mutatsioone). Bioloogilised mutageenid Vead DNA kahekordistamisel Viirused Toksiinid (aflatoksiin hallitanud pähklitel) Keemilised mutageenid Asbest Osoon O3 -> O2 + O!!! Erinevad tugevatoimelised orgaanilised ja anorgaanilised kemikaalid Füüsikalised mutageenid Tahm Ultaviolett- kiirgus Radioaktiivne kiirgus
naha aluskihid, kuse- suguelundid, veresooned ja süda, osa sisenõrenäärmed (kõigil see) Üldperiodiseering sügoodist gastrulani- idulane, kolmandast kuust sünnini- loode e. vililane. Teratogenees: Looteliste väärarengute kujunemise protsess (soerdareng). Teratogeneesi põhjustavad vastavad teratogeensed faktorid (kõik teratogeenid on lävimõjuga ained, st. toimivad kahjustavalt teatud hulkadest alates. Mutageenidel piisab ka väiksest kogusest). Teratogeen on näiteks alkohol. Teratogeenid jaotatakse: 1) Bioloogilised- a) haigustekitajad, NT: viirused (punetised jt), bakterid (süüfilis läheb läbi platsenta- kaasasündinud süüfilis), algloomad (toksoplasmoos, haigestumine raseduse ajal üliohtlik, ka enne rasedaks jäämist on ohtlik: ei rasestu üldse või iseeneslik abort; varjatud nakkuse olemasolu naise organismis, aga immuunsüsteem hoiab kontrolli all; põhiperemees kodukass,
annaabi.ee 
