Praeguseks ajaks ei ole vesipiip keskmisele eestlasele enam mingi uudis. Inimesed on hakanud rohkem reisima ning muutunud ka muidu avatumateks teistest kultuuridest pärilt positiivsetele asjadele. Paljud eestimaalased on vesipiibud reisilt mõnda araabiamaasse kaasa toonud ja ka erinevatel üritustel on võimalik neid proovida olnud. Vesipiip on eelkõige egiptlaste, aga ka muude araablaste levinud meelelahutus. Tuletame meelde, et alkoholi musulmanid juua ei tohi ja seetõttu vähemalt avalikult sellest ka enamasti hoidutakse. Seega tuli suitsetamine muuta võimalikult meeldivaks tegevuseks. See on ka väga hästi õnnestunud. Traditsiooniliselt on vesipiibu otstarve olnud stressi leevendamine ning mõnus ajaviide sõprade seltsis. Ajalugu Vesipiibu kodumaaks peetakse ekslikult Türgit, tegelikult on see kaunis ja huvitav ese pärit
Septembris kohtusid Sitsiilia pealinnas Philippe ja Richard. Sealt asuti teele alles pikkade tülide lõppedes. Prantslased natuke varem. Osa inglaste laevastikust aga aeti tormi poolt Küprosele, kuhu suundus ka Richard ning lõpuks vallutas Küprose. Juuni alguses jõuti Akka alla. Septembri alguses oli ristisõdijate arv juba nii suur, et otsustati linn sisse piirata. Septembri lõpul jõudsid kohale täiendavad sõdalased. Kohe tungisid kristlased Saladini väele peale. Musulmanid küll võitsid lahingu, kuid kristlased hakkasid uuesti Akkat piirama. Saladini seisukord halvenes. Lõpuks jõudsid Itaaliast kohale aga ehitusmaterjalid ja hakati valmistama piiramistorne. Need aga põletati vastaste poolt. Viimaks saavutati aga leping, mille järgi Akka läks kristlastele. Varsti pärast seda asus koduteele Philippe II Auguste. Richard jätkas aga võitlust. Ta alustas küll läbirääkimisi, kuid katkestas nee. 1192. Asus ta vägede Jerusalemma poole. Pärast
annaabi.ee 
