Teiseks suureks dilemmaks oli kes peaks matma Jürka? Ants oleks võibolla kuid see kõikus endislet teadvusest sisse ja välja ning mõmises vahest "Las põleb, las põleb, raha tuleb!" Oleks saanud tulla ka Kusta kuid see istus hetkel arresti majas kuna oli politsei kuuldes tunnistanud oma süüd Noore-Mardi mõrvas. Üritas ennast süütuks tostada ja pajatas, et mõttles selle väla vaid selleks, et isa tähepanu saada ja rahustada. Lõppuks leiti neli meest kraavikaevaja, kivilõhkuja, mustusevedaja ja turbalõikaja kes olid nõus poole pudeli pusakri eest mattma Jürka. Kui mehed siis kahehobuse vankris kuhu kamandatud ette kaks vanemat hobust, kelle energia puudus väldiks õnnetust. Enne minekut tuli aga naabri perenaine Viiu koos Riiaga ja ta palus, et need Riia kaasa võttaks oma isa matuse rongkäigule. See oli lõbusamat sorti, joodi pursakat, lauldi, teretati pealtvaatajaid. Kuid kui mehed koearte
Hea oleks olnud Kusta, kes oli oli politseisse viidud ja seal rääkis ta, et see, mis ta rääkis noore Antsu tapmise kohta oli vale isa rahustamiseks ning kuigi see oli üsna veenev põhjendus, jäeti ta siiski uurimiseks jaoskonda. Arvati, et Ants oleks teda matnud, kuid see oli ikka oma obadusest vahelduva eduga meelemärkusel ja kui nii siis sonis ''Las põleb, las põleb, raha tuleb!''. Kuidagi leiti ikkagi viinaga tasudes kivilõhkuja, kraavikaevaja, turbalõikaja ja mustusevedaja ja Peetri naine Viiu andis nii perekonna mõttes kaasa ka Riia, kellel oli oma must kass kaasas. Nii viidi hööveldamata kokkuklopsitud kirstus Jürka kirikuõpetajale õnnistada, kes oli lihtne kuid südamlik. Siis mindi poole kilomeetri kaugusele surnuaiale Jürkat maasse sängitama: ees kaks meest kirstuga vankris, kaks meest jala ja neist veel tagapool Riia kassiga, kes järsku minema jooksis.