kontsentrilist sfäärilist pinda. Neil juhtudel võib valemi (5.9) asemel kasutada valemit (5.13 ) W Kui =A, siis lihtsustub valem nagu valemid (5.10) ja (5.11). 30. Häguse keskkonna mõiste. Kiirenõrgenemise tegur. Bougueri seadus Poolläbipaistva keskkonna mustsusaste oleneb kihi optilisest tihedusest vastavalt Bougueri seadusele (6.1) kus k ja k on monokromaatilise ja integraalse kiire nõrgenemise tegurid. Nende konstantsuse (lainepikkusest sõltumatuse) korral saab valem (6.1) integreerimisel lihtsa eksponetsiaalvormi, mis väljendab gaasikihti paksusega l läbivat suhtelise kiirguse hulka. Seega integraalsele kiirgusele (6.2)
..................................................................... 18 39.Soojus juhtivus ( temperatuuri väli, gradient ja Fourier'i seadus ja soojusjuhtivustegur)..............19 40.Soojusjuhtivus ühe ja mitmekihilises seinas...................................................................................19 41.Konvektiivne soojusülekanne ( Newtoni valem ja - määramine).................................................20 42.Soojuskiirgus ( põhiseadused, mustsusaste, neeldumine, peegeldumistegur, läbitavus tegur)......20 Soojusõpetuse eksami küsimused. 1. Termodünaamika ( termodünaamiline süsteem, sise- ja väliskeskkond. Süsteemide liigitus ) Termodünaamika on teadus erinevate energialiikide vastastikustest muundumistest. Termodünaamika hõlmab mehaanilisi, soojuslike, elektrilisi, keemilisi, elektromagnetilisi ja muid nähtuseid
On mustsusastmeks on nende suhe samal olemas looduslikke ja tehiskütuseid. Agregaatoleku järgi E0 C0 jaotatakse tahke-, vedel- ja gaaskütused. Kütus koosneb põlev- ja mineraalosast ning niiskusest. Põlevosa omakorda koosneb temperatuuril. A -> mustsusaste ja neeldumistegur on org. ainest ja püriidsest väävlist. Org. osa on moodustatud: süsinikust, vesinikust, hapniku, lämmastiku ja väävli praktiliselt võrdsed. Ε – on enamlevinud kehadele kindlaks kõrgmolekulaarsetest ühenditest. Ct +Ht +Ot +Nt +St +At määratud ja tuuakse ära soojustehnika käsiraamatutes. +Wt=100%, kus s- tuhk, w- niiskus, t- tarbimisaine. Tahke
füüsikalised omadused. Newtoni valem: q=t [W/m2]. Soojusvoog seina ja voolava vedeliku või gaasi vahel on võrdeline seina ja vedeliku vahega t. -soojusülekandetegur. Konvektsiooni soojusülekandetegur on funktsioon paljudest teguritest, nagu voolamise režiim, vedeliku liikumiskiirus, vedeliku soojusfüüsikalised omadused ja olekuparameetrid, temperatuur, soojusvahetuspinna kuju ja mõõtmed, pinna asend ja karedus jne. 38. Kiirgussoojuslevi. Mustsusaste. Stefani-Boltzmani seadus. Kiirgussoojusülekanne on soojuslevi kehade vahel ruumis (kehadevahelise kontakti puudumisel) elektromagnetiliste lainete toimel. Kõik kehad kiirgavad elektromagnetilisi laineid, kui keha temperatuur ületab absoluutse temperatuuri nullväärtuse. Kiirgusvoo intensiivsus sõltub lainepikkusest ja olulisel määral kiirgava keha temperatuurist. e = hν = (hc)/λ Keha, mis neelab kogu temale langeva kiirguse, nimetatakse absoluutseks mustaks kehaks. Reaalsetel
Konstruktorarvutuse korral määratakse soojust vastuvõtvate pindade suurus koldes, mis tagab etteantud temperatuuri koldest väljumisel. Stefan-Boltsmani seaduse otsene rakendamine nendel eesmärkidel ei ole võimalik tingituna teatud raskustest kiirgava gaasimahu, küttepinna temperatuuride ning efektiivse mustsusastme määramisel. Raskused on tingitud asjaoludest, et koldes paiknev keskkond on väga ebaühtlaste omadustega: osaliselt täidab kollet leek osaliselt põlemisproduktid ning nii mustsusaste kui ka temperatuur muutuvad nii kolde pikkuses kui ka laiuses. Tingituna eeltoodust baseerub koldearvutus sarnasusteooriale, kus sõltuvused mitmesuguste suuruste vahel on määratud eksperimentaalselt. Nii saadud kolde soojusarvutuse metoodika on esitatud katlaarvutusnormides ja normide alusel koostatud käsiraamatutes. Üldisel kujul küttepindade soojusvastuvõtt koldes määratakse kolde soojusvahetuse võrrandist, mis Stefan-Boltsmani seaduse alusel võib esitada kujul:
Konstruktorarvutuse korral määratakse soojust vastuvõtvate pindade suurus koldes, mis tagab etteantud temperatuuri koldest väljumisel. Stefan-Boltsmani seaduse otsene rakendamine nendel eesmärkidel ei ole võimalik tingituna teatud raskustest kiirgava gaasimahu, küttepinna temperatuuride ning efektiivse mustsusastme määramisel. Raskused on tingitud asjaoludest, et koldes paiknev keskkond on väga ebaühtlaste omadustega: osaliselt täidab kollet leek osaliselt põlemisproduktid ning nii mustsusaste kui ka temperatuur muutuvad nii kolde pikkuses kui ka laiuses. Tingituna eeltoodust baseerub koldearvutus sarnasusteooriale, kus sõltuvused mitmesuguste suuruste vahel on määratud eksperimentaalselt. Nii saadud kolde soojusarvutuse metoodika on esitatud katlaarvutusnormides ja normide alusel koostatud käsiraamatutes. Üldisel kujul küttepindade soojusvastuvõtt koldes määratakse kolde soojusvahetuse võrrandist, mis Stefan-Boltsmani seaduse alusel võib esitada kujul:
annaabi.ee 
