edukamad olid oktobristide ja kadettide partei - Manifestiga olid rahul liberaalne kodanlus, kuid rahul ei olnud monarhistid-marurahvuslased - Monarhistid-marurahvuslased moodustasid organisatsioone, et tegeleda radikaalsete ja liberaalsete organisatsioonidega - Nende tegevus oli suunatud juutide, haritlaste ja töölisorganisatsioonide vastu - Tsarismi pooldajad nimetasid end mustsajaks ja koondusid Vene Rahva Liiduks - Nad külvasid rahvas hirmu ja ebakindlust - Järgmisena puhkes meremeeste ülestõus, millest eredaim on Sevastoopoli ülestõus, mis küll suruti maha vene võimude poolt. Nad nõudsid samamoodi Asutava Kogu viivitamatut kokkukutsumist. See ülestõus haaras enda alla 12 laeva ja merekindluse garnisoni - Mitmed järgmised ülestõusud, juba maavägede sõjaväeosades õnnestus valitsusel pettuste ja lubadustega maha suruda
politsei ning isegi siseminister Durnovo, kes nimetas Teemanti "Eestimaa kuningaks", kes soovivat oma natsionalistliku partei abil luua Eesti Vabariiki. Jaan Teemant mõistetigi 1905. aasta lõpul mässu õhutamise pärast surma, kuid tal õnnestus õigeaegselt põranda alla minna Detsembrimäss: Volta koosolek, mõisate rüüstamine, relvastatud kokkupõrked. Mõisnike relvastatud omakaitset nimetas rahvas mustsajaks. 11. detsembril toimus Volta tehase keldris talurahva ja Tallinna tööliste esindajate koosolek. Seal kutsuti üles alustama võitlust maal, kus sõjaväge oli vähe. 12. detsembril siirdusid tööliste (osa neist oli relvastatud) salgad maale, kus nendega liitusid kohalikud talupojad. Algas avalik stiihiline mäss, mis haaras peamiselt Harju-, Lääne-, Järva- ja Pärnumaa; liikumise keskused olid Kohila, Rapla, Velise, Järvakandi ja Märjamaa