Basaalganglionide ülesanne liigutuste tugevuse reguleerimisel: kaudne tee korteksist läbi subtalaamilise tuuma ergutab BG, otsene tee pärsib BG, nende teede tasakaalust sõltub, kui tugev on signaal BGst taalamusse, mis omakorda saadab signaali korteksisse. Basaalganglionid koosnevad mitmetest koorealustest tuumadest. Putamen ja sabatuum moodustavad striatumi. Putamenil on vastastikused ühendused nii eesaju kui keskajus asuva mustollusega (sub nigra). Kaks peamist sisendit basaalganglionidesse (tähtis): I kõikjalt uusaju koorest ja limbilisest süsteemist; II dopamiini närvitee, mis saab alguse mustollusest Väikeaju peamised ülesanded ja homonukulus (keskel keha-pea ja ääres jäsemed) koordinatsioon, liigutuste ajastus, täpsus ja õppimine. Väikeaju aitab sooritada sujuvaid ja koordineeritud kehaliigutusi. Väikeaju saab koopia igast sooritatud liigutusest ja selle sensoorsest tagasisidest.
Basaalganglionide ülesanne liigutuste tugevuse reguleerimisel: kaudne tee korteksist läbi subtalaamilise tuuma ergutab BG, otsene tee pärsib BG, nende teede tasakaalust sõltub, kui tugev on signaal BGst taalamusse, mis omakorda saadab signaali korteksisse. Basaalganglionid koosnevad mitmetest koorealustest tuumadest. Putamen ja sabatuum moodustavad striatumi. Putamenil on vastastikused ühendused nii eesaju kui keskajus asuva mustollusega (sub nigra). Kaks peamist sisendit basaalganglionidesse (tähtis): I kõikjalt uusaju koorest ja limbilisest süsteemist; II dopamiini närvitee, mis saab alguse mustollusest Basaalganglionide fn häired: hüperkineetilised (BG signaal liiga nõrk – taalamusest korteksisse liiga tugev – tahtmatud liigutused; Touretti sndr ja Huntington) ja hüpokineetilised (BG signaal liiga tugev – taalamusest korteksisse liiga nõrk – raske liigutusi algatada; Parkinsonism)
annaabi.ee 
