(XVI—XVII saj) luuletajad. Romanss säilitas oma elulisuse ka tänu sellele, et hispaania klassikaline draama võttis romansi kasutusele ühe oma põhilise värsivormina. Erakordse populaarsuse saavutasid hispaania romansid Euroopa romantismis, Neid mugandasid ja jäljendasid paljud kuulsad romantikud (nt Byron ja Heine). Victor Hugo nimetas. romansseerot hispaanlaste "Iliaseks", Veel XX sajandi alguses kirju tas suur hispaania poeet García Lorca sürrealistlikest metafooridest sädeleva "Mustlasromansseero". Prantsusmaal muutusid linnakodanluse ja ka lihtrahva seas populaarseks fabIiood - Iühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest (faabula-jutt). Nendes tõsteti esile teravmeelsust, leidlikkust, taibukust ja ettevõtlikkust seega linnakodanlusel omaseid jooni. Samas piitsutati alpust, saamatust, aga ka ülemäära himusid ja kirgi (rahaahnus, liiderdamine jne). Mõjutusi tuli ohtrasti nii idamaistest juttudest kui ka antiiksetest valmidest, oma kohal oli
rahvapidudel. · Alati keskendub romanss mingile dramaatilisele olukorrale. · Metafooririkkus, tegelaste napp ent tabav kõe. · Mujal, antiigilembeses ja renessansis, klassitsistlikus Euroopas unustati rahvaluule pea kaheks sajandiks aga Hispaanias võttis klassitsistlik draama romansi vormi üheks põhiliseks värsivormiks tänu sellele olid romansid nii elujõulised. · Väga populaarseks said romansid Euroopa romantismis. Isegi Garcia Lorca kirjutas ,,Mustlasromansseero" 5 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini Kirjandus keskaegses linnas · Hilisema rüütlikirjandusega sama aeg. Hakkas kajastuma ka keskklassi maailmavaade. · Hariduses edusammud kiriku mõjusfäärist haridus-sekor hakkas väljuma. · Bologna ülikool 11. sajandi alguses. Õppima hakkasid pääsema ka kodanlaste pojad.
annaabi.ee 
