Selle põhjas sunniti teda hauda kaevama ja seal ta ka tapeti elajalikult fasistlike falangistide poolt. Looming I Lorca luuletused kiirgavad armastust, viha, austuse ja julmuse inimlikku kirge andaluuslasele omases tulisuses. Öeldakse, et Lorca ennustas iseenda surma oma luuletustes. Luulekogud: "Impresiones y paisajes" ("Muljeid ja maastikke", 1918); "Libro de poemas" ("Luuletuste raamat", 1921); "Romancero gitano" ("Mustlasromansid", 1928) Malagueña Siis vali sa mingi luuletus ja pane eesti keelne tõlge siia, ma ei tea mitu luuletust peame üldse lugema?! Looming II Ta oli ka näitekirjanik, kelle kuulsaimad näidendid on "Verine pulm" ja "Bernard Alba maja". Viimast on kaks korda mängitud ka Eesti lavadel, viimati Riiklikus Noorsooteatris. Otsi siia siis midagi näidenditest Äkki mingi fun facts to know siia? Äkki mingi tore pildikene ka Kasutatud kirjandus http://www
Ta oli viljakas esseist. Sündis Usa's Missouri osariigis. ,,Tühermaa", ,,Tuhkapäev", ,,Mõrv katedraalis" Avangardism Pablo Neruda(1904-1973) tsiili päritolu. Tema teosed: ,,Ood kassile", ,,Ood klaverile", ,,Poeedi kohus", ,,Kui kaua elab?" Federico Garcia Lorca(1898-1936) oli hispaania luuletaja ja näitekirjanik. Õppis Granada ülikoolis filosoofiat, kirjandust ja õigusteadust. Luulekogud: "Muljeid ja maastikke" (1918) "Luuletuste raamat" (1921) "Mustlasromansid" (1928) "Luuletaja New Yorgis" (1940) "Tamariti diivan" (1940) Bertolt Brecht Saksa kirjanik, kes pani aluse eepilisele teatrile. Sündis 1898 ja suri 1956. Suri südamerabandusse. Ta nõudis, et teda maetakse metallkirstus. 16 aastaselt kirjutas esimese näidendi. 18 aastasena taheti teda koolist välja visata, sest ta arvas, et inimene ei pea minema sõtta. Õppis Müncheni ülikoolis arstiteadust. 1933 pagenduses. Taani-Soome-Usa. 1952 sai rahvusvahelise Lenini rahupreemia
boston’i noodid (ajakirjanduse andmeil hakati meil one- ja two step’i õpetama 1919. aasta lõpul 63 ). Ilmet hakkas võtma moodne lööklaul, mis oli tuntava saksa mõju all (Ojakäär 2000: 18). Moes oli kasutada põhiliselt saksa muusikast laenatud viise, millele tehti eestikeelsed sõnad, näiteks “Vändra metsas Pärnumaal” (Schön ist ein Zylinderhut) või “Mu isamaa armas, kus sündinud ma” (Ich hab’ mich ergeben). Pisut hiljem lisandusid sellele loetelule ka vene mustlasromansid. Vahetult enne I maailmasõda jõudsid vaid väikese viivitusega Venemaal trükituina Eestisse Leo Falli, Franz Lehári, Victor Hollaenderi ja Emmerich Kálmáni laulud värsketest operettidest. Lisagem siia populaarsem ajaviitemuusika: Antonin DvoĜaki “Humoresk”, Zdenék Fibichi “Poeem”, Enrico Toselli “Serenaad”, Franz Lehári valss “Kuld ja hõbe” ning Vittorio Monti “Tšaardaš”. Seda loetelu võiks oluliselt pikendada, kuid juba
annaabi.ee 
