pea viimasteks teosteks Brahmsi elus. Ka klarnetikvinteti op. 115 (1891) 1 24 erinevat teost, + 1. klaveritrio op. 8 teine redaktsioon üldist meeleolu on kirjeldatud kui mõrkjas-magusat, kus I osa peateema sümboliseeriks kui kõiki asju siin elus, mida on armastatud, aga siis kaotatud (Joan Chisell "Eulenburgi" väljaandes, c1982). Osad: I Allegro sonaadivorm, ekspositsioon kordub (erinevalt teistest selle grupi teostest) II Adagio 3-os. vorm, keskm. osas on nähtud seoseid mustlasmuusikaga III Andantino. Presto non assai, ma con sentimento IV Con moto teema (kaheosalises repriisiga lihtvormis) ja 5 variatsiooni Kasut kirj: The Cambridge companion to Brahms www.oxfordmusiconline.com Quintet [...] / J. Brahms. London: Eulenburg, c1982
,,Wonderlust king". (Lisa 4) 18 Nii mustlaspungis kui ka n-ö tavalises pungis on lauljale iseloomulik laulda robustselt. Esineb karjumist, röökimist ja kohati ebatäpset laulmist. Mustlaspungi bändi solistile on lisaks iseloomulik esitada tekst lausa jutustades, esitades justkui lugu, juttu. Mustlaspungis võib esineda vahele hõiskeid ja hüüdeid, mis muudavad muusika mustlasmuusikaga sarnasemaks. Üldiselt iseloomustab mustlaspunki sarnasus mustlasmuusikaga. Leidub pungiga sarnaseid jooni, kuid muusikud on siiski säilitanud oma juured ja päritolu ning esivanemate ja kaasmaalastega sarnased muusikatraditsioonid. 3.2. Mustlasdzäss Mustlasdzäss sai alguse 1930ndatel aastatel. Selle juured paiknevad peamiselt Prantsusmaal, seega tuntakse seda mitmel pool prantsuskeelsete nimedega, nagu näiteks manouche dzässina.
annaabi.ee 
