Ta õpetas soome-ugri keeli, üldkeeleteadust, soome, rootsi, läti, alamsaksa ja esperanto keelt. Paul Ariste rajas eesti fennougristikakoolkonna ning õpetas välja palju Nõukogude Liidu soome-ugri rahvaste seast pärit keeleteadlasi. Ta oli üle kuuekümne väitekirja juhendaja. Paul Ariste oli ka tuntud polüglott. Ta alustas keele õppimist alati selle keele foneetika põhjalikust tundmaõppimisest. Pärast seda, kui Ariste avastas, et sõna "manguma" on pärit mustlaskeelest, õppis ta selle keele ära ning kasutas seda oskust igal võimalusel. Mustlased hüüdsid teda valgeks mustlaseks. Ariste sai alghariduse Tõikveres, 1925. aastal õppis ta Tallinna Poeglaste Humanitaarhümnaasiumis, peale seda 1925-1929 Tartu Ülikoolis. 1931 kaitses ta Tartu Ülikoolis magistriväitekirja ,,Eesti-rootsi laensõnad eesti keeles". 1931-1933 oli ta Tartu Ülikooli sitpendiaat Helsingi, Uppsala ja Hamburgi Ülikoolis ning 1939 kaitses Tartu
toidu- ja jooginimetusi, 15 rõivanimetusi ning muid koduse majapidamisega seotud sõnu. Eestlaste ja lätlaste ajalugu ning aineline kultuur on väga sarnased, seepärast erilisi mõjuvaldkondi ei ole ja laiemalt levinud laene on vähe. Suurem osa läti laene on jäänud lõunaeesti ja saarte murdesse, kirjakeelde on jõudnud nt kanep, kauss, kuut, kõuts, lääts, magun, mulk ‘Mulgimaa elanik’, palakas, pastel, sard, sõkal, vanik, viisk. * mustlaskeele laenud eesti keeles – mustlaskeelest on laenatud sõna manguma. Mustlastega on eesti rahval olnud kokkupuuteid juba mitme sajandi jooksul. Mustlaste elukutseks on ennustamine, hobustega parseldamine, kasrjaskäimine ja kerjamine – musteldamine. Viimane elukutse on peaaegu viimase ajani olnud esikohal ja just sellelt alalt ongi tunginud eesti keelde käsitlusele tulevad sõnad: manguma, mangeldama, mang, mangutama.